Kas Eestis on selline oht ja kas tõesti siin on sotsiaalne ebavõrdsus ühiskonnas? Aktuaalseim ebavõrdsus Eestis - rahvuslik kuuluvus. Tihti juhtub, et venelastesse suhetakse halvasti ja peetakse meid akkupantideks ja mitte inimesteks. See aeg on juba nii kaua möödas, aga kahjuks on palju neid inimesi, kes mäletavad seda ja jätkavad niimoodi arvama. Paljud ei saa aru, et meie kõik elame ühes riigis ja peame teine teist audtama. Statistika järgi 60% eestlastest ei tahaks, et kooliklassid koosneksid pooleli mitte eestlasest. 52% maaelanikutest ei tahaks näha premier-ministrina vene poliitikut. See fakt ütleb meile sellest, et suhtlemine venelastesse eriti ei muutu. Venelaste ja eestlaste vahel on alati olnud pingulised suhted, mida iga venelane tunneb oma elus. On veel suuremaks probleemiks - sooline ebavõrdsus. Naised ja mehed moodustavad igas ühiskonnas kaks kõige suuremat sotsiaalset rühma, mis erinevad teineteisest elutingimuste,
GRUPP Mõisted rühm, grupp, kamp, tiim, meeskond , kollektiiv jne. tähendavad põhimõtteliselt kõik sama mõistet teatud tunnustega inimeste kogumit. Grupp on kahest või enamast omavahel vastastikuses mõjus olevast inimesest moodustunud ühendus, millel on ühine siht või ühised eesmärgid Lisaks tajuvad grupi liikmed, et neist on moodustunud grupp isegi enne kui seda inimkogumikku hakatakse kutsuma grupiks. Lasteaiad Kooliklassid Kollektiivid Perekond Mis on rühm? Traditsiooniliseltmõistetakse rühma all üksikisikutest moodustatud kooslust. Selles koosluses käitub inimene mingil määral teisiti kui üksinda olles. Vastastikune mõju. Rühmaliikmete vastastikune mõju võib olla erinev. Liikmed võivad üksteist kohata, vahetult suhelda, kuid nad võivad olla ühenduses raadio, telefoni, arvuti või video abil. Vastastikune mõju ei pruugi olla üheaegne, aga see peab olema jätkuv.