Jakob Westholmi Gümnaasium KASVATUS ERI KULTUURIDES MIDA MEIL ON SELLEST ÕPPIDA? Tallinn 2011 Kasvatuse saavad inimesed kätte lapseeas, millest suur osa veedatakse koolis. Oma referaadis räägin kommetest ja kasvatusest jaapani koolides ja võrdlen seda eestlaste omaga. Jaapani valisin just sellepärast, et nende metoodika ja koolikasvatus erinevad Eesti omadest väga suurel määral. Nagu paljud eestlased, peavad ka jaapanlased haridusest väga lugu. Üldine koolisüsteem loodi Jaapanis umbes samal ajal kui Eestiski 19. sajandi teisel poolel ja on seega üks vanemaid maailmas. 20. sajandi alguses võis juba öelda, et kogu või suurem osa rahvast oli omandanud kirjaoskuse. Jaapanis õpib praegu 99% algkooliõpilastest riiklikes koolides ja ka keskkooliõpilastest käib erakoolides ainult 30%
intellektuaalset ja tahtelist külge. Väga palju sõltub erikooli pedagoogi mõistlikust ning oskuslikust emotsionaalsest mõjutamisest, oskusest panna vaimse puudega õpilane tahtma lugeda, kirjutada, mõelda, fantaseerida. Äratamist ja taganttõukamist vajabki selle õpilaskontingendi juures üks intellektuaalne omadus teadmishimu, soov ümbritsevat maailma rohkem ja paremini tundma õppida. ,,Koolikasvatus pole kõikvõimas, kuigi meie taotlustest jõuab õpilaseni ainult osa, oleneb meie jõupingutustest siiski suurel määral see, kas meie kasvandikud saavad homseteks tublideks töömeesteks või täiendavad nad tulevikus meie ühiskonna nn. raskeid elemente. Kui meie ei suuda kirjeldatud õpilaskontingenti, kes on nii altis väärmõjudele, välja rebida tema primitiivsusest, saab ta taimelavaks tänavahuligaanidele, vanglakandidaatitele, alkohoolikutele, uutele mõranenud perekondadele."