"Kuristik rukkis" Raamatu autoriks on Jerome David Salinger, pärit Ameerikast. Ta suri tänavu aasta jaanuaris, olles 91aastane. Raamat "Kuristik rukkis" avaldati 1951. aastal, Eestis 1961. aastal. Teos räägib teismelisest poisist Holden Caulfield'ist kes vihkab kõike mida vihata võimalik on. Talle ei meeldi miski, ning kõik käib talle närvidele. Holden ei suuda omale sõpru saada, kuna poisi vaated elule on hoopis teistsugusemad kui tema koolikaaslastel või perel. Raamat on kirjutatud mina-vormis, ning alguslehtedel jääb mulje et nooruk on teiste suhtes üleolev ja lihtsalt ärahellitatud kuna tema vanemad on väga rikkad. Üsna pea selgub aga et ta ei pea ennast teistest paremaks ja üritab sulanduda teistega ühte. See kujuneb talle aga päris keeruliseks ning üritus teistega ühte kuuluda kukub läbi. Raamatu lõpuosas suudab ta küll teistega mõistvam olla, kuid üldjoontes jääb tema suhtumine ellu samaks.
Kõik noorukid peaksid olema kehaliselt aktiivsed vähemalt 1 tund päevas Vähem aktiivsed noored võiksid alustada treenigutega 30 minuti jooksul ja seda siis ajajooksul pikendades. See kõik aga oleneb inimese enda soovist ja tahtejõust. Autor soovis uurida sporditegevuse kohta Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas sellepärast, et ta ise tegeleb väljaspool kooli spordiga pidevalt. Autor seadis endale eesmärgiks välja selgitada kui paljudel tema koolikaaslastel jagub aega sportimisele ja liikumisele kooli kõrvalt. Uurimustöö probleem: Kas Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas on niisuguseid õpilasi palju, kes üldse spordiga ei tegele? Uurimustöö hüpotees: Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas on sportlik tegevus üsna suur. Eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised ülesanded: · uurida kirjanduse abiga noorte liikumisaktiivsust; · viia läbi küsitlus ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas;
oluliselt nende suhteid vanematega, kuid vanemad ei ole niivõrd kursis oma laste igapäevase eluga. Veel püstitasin hüpoteesi, et vanematest saadakse paremini läbi emaga ning teda ka usaldatakse rohkem. Arvasin ka seda, et iseseisvalt elavad täisealised vanematelt rahalist abi ei vaja. Oma uurimuse läbiviimiseks koostasin küsimustiku, mille täitsid 75 täisealist. Lasksin neid täita oma vanematel, õel ja vennal. Samuti vanemate töökaaslastel ning õe ja venna koolikaaslastel. Täitmisel abistasid mind ka mu sugulased, kes omakorda lasksid oma sõpradel-tuttavatel küsimustikke täita. Ka mõned mu sõpradest on täisealised ja olid hea meelega valmis mind töö koostamisel aitama. Algselt jagasin küsimustikud kolme vanusegruppi, et analüüsida suhete muutumist vanemate ja nende täisealiste laste vahel viimaste vanemaks saades. Grupid jagunesid: 18-25, 26-40 ja alates 41-st eluaastast. Sain igasse gruppi võrdse arvu vastanuid
ning sidus ööseks lõualuud kinni. Tal polnud aimugi, et Sid öösiti valvas, sageli tema sideme kõrvale nihutas, siis küünarnukile toetudes mõnikord tükk aega kuulas ja pärast sideme jälle endisele köhale tõmbas. Tomi südamemure hakkas aegamisi haihtuma, hambavalu muutus tülikaks ja heideti kõrvale. Kui Sidil tõesti korda läks Tomi katkendlikust sonimisest midagi järeldada, siis hoidis ta selle enese teada. Tomile tundus, nagu ei saaks tema koolikaaslastel, kunagi villand eeluurimiskohtu istungite pidamisest surnud kasside puhul, millega tal tema mure pidevalt meeles hoiti. Sid pani tähele, et Tom ei esinenud neil istungitel kunagi uurijana, kuigi tal oli muidu harjumuseks igas ettevõttes juhtivat osa etendada; samuti pani ta tähele, et Tom ei esinenud kunagi tunnistajana -- ja see oli .kummaline. Ja Sidil ei jä ä nu d kähe silma vahele ka see tõsiasi, et Tom nende kohtupidamiste suhtes märgatavat vastu- 79
annaabi.ee 
