kujundamine Seni on see piirdunud sellega, mida on suutnud teha need vähesed koolid, kus kakskeelne õpe on ühes või teises vormis juba kasutusel. Kohaliku omavalitsuse ja enamasti ka kooli juhtkonna tasandil on selle temaatikaga aga vähe tegeldud. Kohalik omavalitsus ja kool on aga keelekümbluse tegelikud ettevalmistajad ja elluviijad. Siin tuleb aga rõhutada, et kõigepealt peavad hoiakud muutuma just vene koolis: suur osa umbkeelsetest õpetajatest ja koolijuhtidest püüavad ikka veel säilitada vene kooli nõukogudeaegset ilmet. 9. Keelekümblus vajab Eestis teadusuuringuid Teadusuuringud on keelekümblusprojekti vahetu koostisosa. Neil on eelkõige kaks ülesannet: 1) Eesti kogemuste analüüs ja selle lülitamine rahvusvahelisse konteksti ning 2) keelekümbluse edasine kavandamine. Teadusuuringute tulemused aitavad leida väitlusobjekti keelekümbluse pooldajate ja vastaste vahelistesse diskussioonidesse. Teisisõnu: senised viited Kanada, Soome,
üle. Adaverre oldi tuldud, et saada teada, kuidas ja millistel alustel vabadusvõitlejaid ühendada (Kamenik:1991). 1989. aastaks oli NSV Liit muutunud. Vabadussõjast rääkimine ei olnud enam keelatud, taastati Vabadussõja ausambaid, rahvuslik vaimustus oli suur. 74. 27. juuli keskpäeval oli Lullikatku vahelt läbi kulgev tee autosid ja busse täis. Rahvas oli koos C. R. Jakobsoni ausamba juures. Torma kooli ajalooõpetaja Anne Schasmin kõneles Jakobsonidest kui koolijuhtidest, kelle käe alt tuli Torma ja muudesse 3 kihelkondadesse palju oma aja kohta laia silmaringiga valla- ja külakoolmeistreid ning ka lihtsalt tarku põllumehi (Mägi: 1991). C. R. Jakobson oli Torma kihelkonnakooli õpetaja aastatel 1859-1862. Mees läks Torma mõisniku ja pastoriga vastuollu ning lahkus sellelt ametikohalt. Ei saa parandamata jätta viga: Lullikatku vahelt läbi kulgev tee. Parem oleks: Lullikatku
annaabi.ee 
