B.G. Forselius-rahvakoolid Vene aeg F. J. Wiedemann-kubermang, P. J. Karell-ärkamisaeg 7.Pühad a) 6. juunil kogunevad vilistlased, et tähistada kooli avamist 1631. aastal b) õpilased kogunevad 6. novembril (Gustav Adolfi päeval), tähistamaks kooli ümbernimetamist Gustav Adolfi Gümnaasiumiks 1991. Aastal 8.Ingel Hannes Starkopfi dekoratiivskulptuur ,,Ingel" valvab rahu ja õpilasi 9. Vabadussõda Vabadussõjas osalesid mitmed õpetajad, kes moodustasid ka oma roodu. Ka koolihoonel oli sõja kulgemisel oma roll, sest enne kui õppetöö 1919. aasta märtsis jälle hoo sisse sai, kasutas kooli ruume Soome vabatahtlike abivägi. Vabadussõja käigus hukkus 7 gümnasisti, kellele oli pühendatud ka marmortahvel aula seinal, mis avati piduliku aktusega iseseisvuse 4. aastapäeval. Sõjast naasnutest autasustati mitmeid Vabadusristiga, mis oli sellel ajal ainus Eesti sõjaaumärk, ning igaühele neist tagati vabastus õppemaksust "kõrgema kooli lõpetamiseni".
linnavolikogu, valla- ja linnavalitsuse hoonele ning piiripunktis. Eesti lipu heiskavad alaliselt ka Eesti välisesindused, arvestades asukohamaa seaduseid ja tavasid. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib määrata omavalitsuse territooriumil koha, kus Eesti lipp heisatakse alaliselt. Vastavalt seadusele põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ja ülikooli hoonel heisatakse kõigil koolipäevadel Eesti lipp. Koolihoonel on võimalik hoida Eesti lipp heisatuna alaliselt. Alaliselt heisatud Eesti lipp peab olema pimedal ajal valgustatud. Eesti lipp heisatakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste, muude organite, avalik- õiguslike ning juriidiliste isikute hoonetele lipupäevadel päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00, ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. Kolmel lipupäeval - iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval heisatakse
14 Kaasajal paikneb hoones polikliinik ja apteek. Mälestis on kõrge soklikorrusega kahekordne hoone. Katus on ehitatud puidust toolvärgil, mis on algselt olnud kaetud tsingitud terasplekiga. Endise Saksa Gümnaasiumi õpilaste mälestuste järgi oli hoone ehitusaegne fassaad kaetud silekrohviga ja värvitud valgeks. Säilinud on fassaadil olevad tuulutusavade katted. Hoone läänepoolsel otsaviilul on säilinud algupärane tekst ehitusajaga. Koolihoonel on säilinud algupärane plaanilahendus, mida on erinevatel aegadel vähesel määral muudetud, ruume on jaotatud vastavalt vajadusele kergseintega. Siseruumides on säilinud algupärased tahveluksed, piirdelauad, seinakapid, põrandakate. Väärtuslikest detailidest tähelepanuväärseim on peasissepääsu ees paiknev valgusti. Katuste ja fassaadide ehtitustehniline olukord halb. Korstnaotsad pragunenud. Katusekatteks on laineline eterniit, mis on paigaldatud algupärase teras tsinkpleki
annaabi.ee 
