debatte, õppenõukogu, koosolekuid ning konverentse. Konverentsiruumis peaks olema kindlasti paar telekat, et saaks teistele näidata vajalikku infot, arvutid, igasugune tehnika, ümarlaud ja ka mugavad toolid, et õpilased ei väsiks ära ja, et neil seljavalusid ei tekiks. Ka konverentsiruumi saaks välja rentida ja kool teeniks jälle natukene tulu sellepealt. Ma väga loodan et ka meie kool muutub kunagi selliseks hästiremonditud ja täiuslikuks koolihooneks. Kuid see kahjuks ei olene õpilaste ainult õpilaste arvamusest, vaid enamasti ikka linnaisade soovist raha rohkem koolidesse paigutada.
Vändra Kurtide Kool ei olnud ainuke kurtide õpetamise kool. Kurttummade koolid olid ka Saaremaal Pühal (1893 1932) ja lühikest aega Võrumaal Põlvas (1897 1916). Rahapuuduse tõttu suleti 1932. aastal Saaremaal asuv Püha Kurttummadekool. (100 aastat Eesti kurtide kooli 1966,16). Vändra kurttummade kool oli kõige tuntum kool kurtide õpetamiseks Eestis. 1924.aasta oli kooli ajaloos üks märkimisväärseid- toimus kooli ületoomine Vändrast Porkunisse. Koolihooneks sai loss. Loss oli küllalt suur, aga ei sobinud kooliks. See tuli kooliks kohandada. Porkuni mõis 1930-ndate aastate Eestis oli kunagise 3 kurttummade kooli asemel üks Riigi Kurttummade Kool. Porkuni kooli lõplik avamine oli 5.jaanuaril 1925 aastal (100 aastat Eesti kurtide kooli 1966,15). Porkuni Kurtide koolis jätkus suulise meetodi rakendamine. (R. Toom, http://www.ead.ee/uurimustööd/ Kurtide keeleline variatiivsus kommunikatsioonis). Kool tegutses kuni 2001. aastani
1934- koolireform: I algkool (4 klassi) II keskkool (5 klassi) III gümnaasium (3 klassi) See tõi kaasa proteste, sest kohustuslik haridus oli vähemat aega. Koolihooned olid ka 6- klassilistele tehtud. 1937- uus koolireform I algkool (6 klassi) II progümnaasium (5 klassi) > reaalkool (3 klassi) III gümnaasium (3 klassi) EV ajal ehitati uusi koolihooneid, mis oli projekteeritud eraldi koolihooneks. Pärnus Hansa ja Rääma koolihoone. Kõrgharidus omandati Tartu Ülikoolis, aga tekkis ka palju kunsti- ja muusikaalaseid õppeasutusi nii Tallinnasse kui ka Tartusse. Tehnikaalast haridust andis Tallinna Tehnikum, mis 30. aastate lõpus muudeti Tallinna Tehnikaülikooliks. Kultuurisaavutused Eestis (kirjandus, kunst, sport, muusika) kirjandus: A.H. Tammsaare ,,Tõde ja Õigus", Siuru ja Arbujad
annaabi.ee 
