ettevõtetes. Kindlasti oleks vajalik õppekavade ümbertöötamisele kaasata äriühingute esindajaid, kes kirjeldaksid reaalseid vajadusi ning puudujääke tänaste koolilõpetajate teadmistes-oskustes. 3 Üldharidus, mis kahtlemata vajab samuti suuri lisainvesteeringuid, vajab enne tõsisemate investeeringute läbiviimist ümberstruktureerimist. Ei ole mõtet renoveerida koolihooneid, mis mõne aasta järel õpilaste puudusel uksed sulgeksid. Haridusteenuse pakkumiseks tuleks ühendada optimaalse suurusega koolipiirkonnaks mitmed väikesed omavalitsused või nende elanikud, kaasates hariduse pakkumise korraldamisse vajadusel ka avaliku sektori asutusi ja eraettevõtteid. 2012 aasta riigieelarve seletuskiri, [www.fin.ee/riigieelarve-2012] 25.04.2012 Eesti Vabariigi Põhiseadus, [https://www.riigiteataja.ee/akt/127042011002] 25.04.2012 Haridusseadus, [https://www
Tegelikkuses ei saadud kätte 6-klassilist haridust, kuna kooliskäimise ajal oli vaja teha tööd. 1934- koolireform: I algkool (4 klassi) II keskkool (5 klassi) III gümnaasium (3 klassi) See tõi kaasa proteste, sest kohustuslik haridus oli vähemat aega. Koolihooned olid ka 6- klassilistele tehtud. 1937- uus koolireform I algkool (6 klassi) II progümnaasium (5 klassi) > reaalkool (3 klassi) III gümnaasium (3 klassi) EV ajal ehitati uusi koolihooneid, mis oli projekteeritud eraldi koolihooneks. Pärnus Hansa ja Rääma koolihoone. Kõrgharidus omandati Tartu Ülikoolis, aga tekkis ka palju kunsti- ja muusikaalaseid õppeasutusi nii Tallinnasse kui ka Tartusse. Tehnikaalast haridust andis Tallinna Tehnikum, mis 30. aastate lõpus muudeti Tallinna Tehnikaülikooliks. Kultuurisaavutused Eestis (kirjandus, kunst, sport, muusika) kirjandus: A.H. Tammsaare ,,Tõde ja Õigus", Siuru ja Arbujad
annaabi.ee 
