Intelligents kui üldine tunnetuslik võime. Alfred Binet ja ta kaastöötaja Theophile Simon lähtusid eeldusest, et intelligents on küllaltki üldine omadus, mis ilmneb tunnetusliku tegevuse paljudes valdkondades. See vaatepunkt viis testi koostamisele, mis koosnes erineva sisu ja raskusega ülesannetest (jäljendada olemasolevat joonist, korrata öeldud arvu, tunda münte ja osata anda raha tagasi, seletada absurdsusi jne). Nagu selgus, vastasid testimise tulemused koolihinnetele ja õpetajate hinnangule laste intelligentsuse kohta. Testil oli ilmselt ka ennustuslik väärtus. Intelligentsustest on intelligentsuse hindamiseks määratud sõnalis-tegevuslik ülesannete kogum. Testimise tulemusi analüüsides teisendatakse lahenduste eest saadud nn toorpunktid (raw scores) ühtsesse mõõdusüsteemi, nt. intelligentsuskvootidesks (Intelligence Quotient) ehk IQ-ühikuiks. IQ on intelligentsusvanuse ja eluvanuse (tegeliku vanuse) jagatis, korrutatud 100-ga
kus seda ergutatakse. Magus piin. On tõsi, et uued ideed Õpetamine ja õppimine need mõlemad sünnivad tihti loomingulistes kannatustes. on ju looming. Loomingut ei saa lõpuni Näiteks kunstnik Heiki Ernits on formaliseerida ega standardiseerida, öelnud, et ,,peksab" endast karikatuure seda ei saa taandada numbritele ja välja. Aga kui lahendus on leitud, siis ollakse koolihinnetele. Kui õppimine on lastele õnnelik. Magus piin selline oksüümoron looming, pole probleem selles, et õpilased sobib loova inimese olukorra ei taha õppida, vaid vastupidi neid iseloomustamiseks. tuleb õppimise juurest poolvägisi sporti Koolis on silmapaistva loovusega inimesed tegema ajada ja muul viisil neid puhkama vägagi tülikad
annaabi.ee 
