poolt/vastu). Sellist 2. Järjestuskaala ehk astmeline skaala (ordinar). Võimaldab elemente uuritava tunnuse alusel järjestada. Pole garanteeritud, et intervallid skaalajaotuste vahel on ühesugused. Näiteks väärtushinnangud: "väga halb", "halb", "hea", "väga hea". Koolihinded võib reastada kasvavas või kahanevas järjestuses, kuid nende intervallid pole võrdsed. Ei näita, kui palju kõrgem tase madalamast erineb. Seetõttu on statistilised arvutused koolihinnetega (aritmeetilise keskmise leidmine) ebakorrektsed. Näiteks 50 cm on 10 korda pikem 5 cm-st. Ei saa väita aga, et hinde "4" saanud õpilane on oma teadmistelt täpselt kaks korda tugevam hinde "2" saanust. Järjestuskaalas mõõdetud suurustega võib teha tehteid, mis ei muuda tunnuse väärtuste järjekorda. Näiteks numbriliste väärtuste asendamine tähestiku järjekorras tähtedega, logaritmimine, ruutu tõstmine.Ei tohi liita ja lahutada, leida aritmeetilist keskmist vms. 3
milline osa mõõtmisveast. - Valiidsus - Pealevaatamise valiidsus - Kuigi ülesandele lihtsast pealevaatamisest võib mõnikord kasu olla, ei või lõplikult kindel olla, kas mingi ülesanne tegelikult mõõdab või ei mõõda intelligentsust - Kriteeriumi valiidsus - Järelikult, kui uurija konstrueerib intelligentsustesti, siis saab ta selle usaldusväärsust kontrollida sellega, kui tugevalt on testi skoor korreleeritud vastaja koolihinnetega. - Konstrukti valiidsus - Kui nüüd keegi loob uue intelligentsustesti, siis eeldatakse, et see uus test peab olema sarnane teada-tuntud Raveni testiga selles mõttes, et ta kordab viimase põhilisi seoseid. - Valiidsus - Enda antud hinnangu valiidsust saab kontrollida sel teel, et mõõdame mingi kontrollitud füüsikalise protseduuri abil; Mõlemal juhul peab olema mingi reaalselt eksisteeriv omadus X (nt pikkus või intelligentsus), mis määrab ära, kui
annaabi.ee 
