); geoloog ja botaanik Carl F. Scmidt uuringud Eesti aluspõhja ja kvaternaarigeoloogia ning PõhjaEesti taimestiku kohta. Kompleksse uurimise idee üks autor ja kompleks ekspeditsioonide juht V. Dokutsajev. 1876. a. uuris ta ekspeditsiooni korras ka Narva ja 1881. a. Haapsalu ümbruse muldi, vaadeldes nende kujunemist seoses jõeorgude, mere, jääaegade ja lähtekivimitega. Maastikuteaduse ettevalmistav periood seotud Eesti kooligeograafiaga. Eesti teadusliku geograafia sealhulgas ka maastikuteaduse rajaks oli Johannes Gabriel Granö 4. Maastikuteadus Eestis peale II Maailmasõda, E.Varep, I.Arold ja nende panus. II Maailmasõjaga seotud sündmuste tõttu lahkusid Eestist peaaegu kõik juhtivad geograafid ja unarusse jäid enamasti ka nende arendatud uurimissuunad. Esimese arvestatava sõjajärgse Eesti maastikulise (füüsilis geograafilise) rajoneeringu koos maastikutüüpide leviku skeemiga avaldas 1959. a. E
Alexander von Humboldt (17691853) maadeavastaja Vassili Vassiljevits Dokutsajev (18461903) Kompleksse uurimise idee üks autor maastikuteadus Tugineb A. von Humboldti ja V.Dokutsajevi vaateil loodus on ühtne ja terviklik Maastik seotud tihedalt ka sotsiaalteadustega. Looduskeskkonnal on oluline osa elustiili ja tavade kujundamisel. Maastikule annavad sisu inimesed, nende sotsiaalmajanduslik ja kultuuriline lähtepunkt. Maastikuteaduse ettevalmistav periood seotud Eesti kooligeograafiaga. Johannes Gabriel Granö Tartu Ülikooli prof. Eesti teadusliku geograafia, sealhulgas ka maastikuteaduse rajaja. Rajas Tartu Ülikoolis geograafia kabineti, mis hiljem sai instituudi õigused. pani aluse organiseeritud koduuurimisele (maakonnad, kihelkonnad, linnad, alevid) täiendas eestikeelset geograafilist terminoloogiat Eesti maastikuline rajoneerimine, kasutas kartograafilist võrdlusmeetodit. Analüüsides topograafilisi jt
annaabi.ee 
