Agressiivsuse arengut mõjutavad tegurid. Riski- ja kaitsefaktorid · Laps · Perekond · Kaaslased · Õpetajad · Koolikeskkond · Ühiskond Lapsega seotud faktorid · Riskifaktorid · Kaitsefaktorid · Raske temperament · Kerge temperament · Neuroloogilised · Seltsivus kahjustused, · Kõrged võimed, traumad. kooliedukus · Kooliedutus, · Kõrge madalad võimed. enesehinnang · Halvad sotsiaalsed · Sõprade leidumine oskused, halvad · Head suhted suhted kaaslastega. kaaslastega Pere ja koduga seotud faktorid · Riskid · Kaitsed ·Vanema psühhopatoloogia, kriminaalne käitumine, alkoholism, · Vanemate haridus toimetulekuprobleemid
ning afektiivset aspekti ehk suhtumist iseendasse. Enesehinnangus võib eristada kolme alatüüpi (Pullmann, 2003). Globaalne versus spetsiifiline enesehinnang. Globaalne enesehinnang peegeldab üldist enesekohast suhtumist, mis on kujunenud pikema eluperioodi vältel ning on püsiv kõikehõlmav hinnang oma väärtuslikkusele inimolendina. Spetsiifiline enesehinnang väljendab indiviidi enesekohast suhtumist konkreetsema valdkonna või eesmärgi suhtes (näiteks kooliedukus). Stabiilne versus situatiivne enesehinnang Stabiilne ehk loomupärane enesehinnang peegeldab üldist enesekohast suhtumist. Muutlik ehk situatiivne enesehinnang sõltub enam hetkemeeleolust ja kajastab hetkel valdavaid tundeid. Personaalne versus sotsiaalne enesehinnang Personaalne enesehinnang väljendab enesekohast suhtumist. Sotsiaalne enesehinnang peegeldab hoiakut sotsiaalse grupi suhtes, kuhu kuulutakse. Sotsiaalsed oskused on tihedalt seotud enesetoimetuleku oskustega
Loomulikult eakohaselt. Enne seda, kui lapsed/noorukid teadmiste puudusel võiksid hakata riskeerivalt käituma. Ehk siis vähemalt põhikoolis peaks rääkima kaitstud eksuaalvahekorrast. Ja sellest, et ei ole vaja vara alustada (sest kõige parem viis HIV-i vältida, on mitte seksida). Sest hiljem alustades on suurem tõenäosus küpsemale käitumisele ja kaitsud seksile. Kaitsvad tegurid (riskeeriva seksuaalkäitumise eest) on ka tüüpiliselt autonoomia, kõrge enesehinnang, hea kooliedukus. Suhtlemisoskus. Nendega peaks tegelema algklassidest peale. Kõike seda peaks tegema õpetajad igapäevategevuste kaudu, sest esiteks ei ole meil selliseid programme, mis konkreetselt selliste asjadega tegeleksid. Teiseks kui need programmid oleksid, peaksid õpetajad nagunii seda toetama oma tegevuse kaudu. Ühesõnaga mistahes probleemide vältimisel taandub asi lõpuks lapse enesehinnagule ja väärtustele.
annaabi.ee 
