9% mittesuitsetajatest vastas, et omab julgust aktiivsel suitsetajal paluda enda lähedusest lahkuda kui viimane sigaretti tõmbab. 37% vastanuist väitis, et ta läheb mujale kui toimub ruumis suitsetamine. (Tervise Arengu Instituut, 2006) 2012. aastal toimus Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring. Sellest selgus, et 16-64. aastaste vastanute seas suitsetati 17% juhtudest, kes vähemalt kuni seitsme aastase lapsega koos elasid. Kooliealistega peredes aga 21% juhtudest toimus suitsetamist. (Terviseinfo, 2014) Mitmesugused uuringud näitavad ilmselget suitsetamise kahjulikkust. Sellest väitest võib järeldada, et passiivne suitsetamine on probleemirikas nähtus ja sellele tuleks rohkem tähelepanu pöörata. 1.5 Passiivse suitsetamise vähendamine tubakaseaduste abil Töökohtades ja vaba aja veetmise siseruumides on keelustatud või piiratud suitsetamist. Piiranguid on põhjustanud uuringutele põhinevad teadmised inimeste
Neiu oli tarvitanud veini ja kukkus tänaval peaga vastu maad. Patsient hüppas teise korruse aknast lumehanges asuva suusakepi otsa. Kõndides kukkus kubemega vastu posti. Kelgutades sõitis seljaga vastu posti. Mis tüüpi vigastused? 36% peavigastusi 31% jalavigastusi 24% käevigastusi Põletused Muude piirkondade põrutused ja vigastused Surmajuhtumeid 2011. a. traumakutsetel kooliealistega polnud. Paljud õnnetused on potensiaalselt ohtlikke või invaliidistavaid vigastusi tekitavad Kuna traumatekke põhjuseks võib olla teadmatus põhjustest ja tagajärgedest, siis on oluline neid tundma õppida ja enesele teadvustada. Riski märkamine ja turvalisuse tagamine elukeskkonnas on meie endi teha. Haiglaravi vähemalt 7 päeva 4 aasta jooksul oli 233 (6%) vigastustega last haiglaravil vähemalt 7 päeva.
annaabi.ee 
