tarbimine. Uuringu tulemustest on selgunud, et alkoholitarbimine on noorte seas üpris populaarne, sellepärast sooviksingi oma kõnes rääkida lähemalt sellest, et mis aitaks alkoholi populaarsust vähendada. Kas Eesti alkoholipoliitika on liiga leebe? Kas alkoholireklaamide keelamine aitaks vähendada selle tarbimist koolilaste seas? Või aitaks hoopiski vanusepiiri tõstmine? Alkoholireklaamidel on üpriski suur mõju, sest need edastavad sõnumeid, mis võivad kooliealisele lapsele õigena tunduda. Alkoholireklaamides ei rõhutata piisavalt võimalikest kaasnevatest terviseriketest ja unustatakse rõhutada seda, et alkoholi tuleks tarvitada mõistuse piires. See tekitabki laste seas huvi, alkoholi proovida ja teadmatus, võib viia liigtarbimiseni see omakorda seab ohtu juba lapse elu. Alkoholimüügi vanusepiiriks on hetkel 18. a., kuid siiski saavad alaealised endale väga lihtsalt keelatud pudeli näpu otsa
" (McQuail 2000). W on vestern: A: "W on hea" [C1, p, (psühholoogiline vestern)]; B: "W on halb" [C1, k (komöödiavestern)]; C: "W on kesine" [C1, v (vesternseebiooper)]. Probleemid: 1.On see tõlgenduslik monism (alakategooriaid on ju palju)? 2.Kunstilise ja mitte-kunstilise kategooria demarkatsioon! Maal (kubism, marinism)? Vestern (komöödia- vestern, vesterni-paroodia)? Romaan (vanemale koolieale, nooremale, kooliealisele)? 4. Funktsionaalsus: Isikud võivad nõustuda K-tõlgenduses (nt funktsionalistlik kategooria), ent hinnangulised erinevused võivaid tuleneda kategooria eri aspektidest. (vt Lamarque & Olsen 1995). Saame eristada ja võtta eraldi hindamise aluseks: Eesmärk (mida tahab saavutada), Eesmärgi saavutamise edukus (kas saavutas?), Eesmärgi saavutamise viis (kuidas saavutas). Näide: Oletame, et kategooriaks teatavat tüüpi didaktiline romaan, mille
Kui kooliealist last tõugatakse liiga noorelt noorusesse, jäävad mängud mängimata ja vaba lapsepõlv elamata. Kooliealine võtab empaatia kasvades enda kanda täiskasvanute hoole pere eest, kui seda teadlikult või teadvustamata talle pakutakse. Alkoholiprobleemid, abielulahutus, majanduslik kitsikus, töötus jne. on probleemid, mis tekitavad kooliealisele ahistust. Sama juhtub kui kooliealise mänge ja fantaasiamaailma summutatakse näiteks halvakspanuga, liialdatud ootustega koolisaavutuste, harrastuste või raske töö suhtes. Sigmund Freud kasutas väljendit latentne periood, kirjeldamaks 6 11 aastase lapse arenguetappi. Väljendi algupära on pärit ladinakeelsest sõnast latens, mis tähendab salajane. Latentse perioodi all mõeldakse peiteaega või idanemisaega
annaabi.ee 
