rituaalseid toiminguid armastama. Kui nad ühel hetkel eraldi tubadesse pandi, elas Urmas seda üsna rängalt üle. Kuna poiste voodid asusid teine teisel pool seina, hakkasid nad suhtlema koputamise teel. Ka mõtlesid nad välja oma keele, millest keegi teine aru ei saanud, asendades ühed kaashäälikud teistega ning toimisid samuti täishäälikutega. (Kahro 2000, lk 25-28) Koolis polnud Urmas sugugi eeskujulik õpilane, tehes igasugu vempusid. Ükskord laenas Urmas koolidirektorilt kolm rubla, tuues ettekäändeks, et ei saa muidu koju sõita. Tegelikult läks aga klassivennaga lõbustusparki esimest suitsu proovima. Nad jäid vahele, aga öeldi: ,,Beethoven tegi ka pulli" ning Urmas võis kooli edasi jääda. Seejärel tuli ühes tunnis kirjutada Leninist. Urmas otsustas selle asemel kirjutada hoopis sellest, kui ilus on mets kuuvalgel. Ühe peo ajal kirjutati valmis ligi 60-70 salmi ropu sisuga laulu. Urmaski otsustas seda täiendada, nii et lõpuks oli salme
Mul oli ka palju kokkupõrkeid väiklaste, kiuslike ja kohati jul- ütle midagi. Ma lähen ära – koju.“ Kikivarvul, selg vastu seina surutud, liikusin ma pimeduses made õpetajatega. Karistused – isegi löömine ja keretäis – käisid tol ajal (1950ndate keskpaigast ettevaatlikult. Avasin ukse nii vaikselt kui suutsin ja olin peaaegu vaba. kuni 1960ndate alguseni) õpilaseluga paratamatu ohuna kaasas. Kord üheteistaastaselt sain Nädal hiljem saime koolidirektorilt kirja (pärast kooli sulgemist suvevaheajaks – meil polnud ma nahutada selle eest, et lõhkusin ära pliiatsi, mille teine õpilane oli mul käest krahmanud. telefoni). „Me oleme teie poja käitumises äärmiselt pettunud...“ oli seal kirjas, või midagi sar- Ma kahmasin selle tagasi, too teine hakkas huilgama ja mina „jäin vahele“. Mind süüdistati nä- nases toonis. Mu vanemad küsisid mult, mida ma tahan, et nad „kogu selle asja“ suhtes ette
annaabi.ee 
