spordiringile raha, et üürida korv ja võrkpallimeeskonna treeninguteks Harjuoru võimla. Westholm vastas range eiga. Mõni päev hiljem külastas ta meie võimlemistundi Kaitseliidu võimlas, nägi meie viletsat korvpallimängu ja järgmisel päeval kutsus mind enda juurde ning küsis: "Kui palju on raha tarvis korvpalli treeningutundide üürimiseks?" Vastasin: "Viiskümmend krooni." Ja saimegi selle summa. Jakob Westholm oli Tallinna koolidirektoreist ainus, kes käis pidevalt koolidevahelisi võistlusi vaatamas ja elas siiralt kaasa oma õpilastele. Juba täiseas õppis ta Reaalkooli liuväljal uisutama ja Mustamäel suusatama ning võttis osa oma kooli suusapäevadest Mustamäel. Noorte Meeste Kristliku Ühingu (NMKÜ) Koitjärve spordilaagrisse laskis Westholm ehitada oma kooli poiste jaoks kaks taret ja võttis ka ise sealsest suvisest tegevusest osa. 1928. aasta sügisel oli ajalehes Rahva Sõna teade, et algavad noorte poksikursused. Läksimegi koos
kasvatusmaailmas muutus. Kindlasti aitas kaasa see, et kogunes juba küllaldaselt empiirilise uurimise materjali informaalse ja formaalse (traditsioonilise) kooli tulemuslikkuse võrdlemisest. Tuntuim oli N. Bennetti (1976) pikaajaline uurimus 950 õpilase kohta, kus statistilistele näitajatele tuginedes väideti, et traditsioonilise kooli õpilased on kindlalt paremad lugemises, kirjutamises ja arvutamises ning et loovuse mõõtmine ei andnud koolidevahelisi erinevusi. Halvimad tulemused olid nn mixed-rühmades, kus õpetaja ei olnud ennast kindlalt positsioneerinud ning kasutas mõnes situatsioonis informaalse kooli põhimõtteid, mõnes aga mitte. Väidetakse, et kasvatusõhustiku muutus Inglismaal jääb 1980. aastatesse. Ühtlasi on see ilmekas näide sellest, et kasvatusarusaamad käivad suures osas ühte sammu ühiskondlik- poliitiliste arusaamadega. Konservatiivist peaministri M
annaabi.ee 
