kogu tööalase karjääri jooksul. Ignoreeritakse vajadust aidata noorel õpetajal kohaneda kooli pofessionaalse kultuuriga ja luua talle pideva professionaalse arengu perspektiiv. Õpetajate esma- ja täiendkoolitus ei ole viidud ühtsesse süsteemi, koolituse ja õpetaja edasise edutamise vahel ei ole järjepidavust. Puuduvad süsteemsed seosed õpetaja koolituse, koolide personaliarenduse ja kooliarenduse vahel (Holland). Puudub piisav seos õpetajahariduse ning kõrgkoolidestoimuva uurimis- ja arendustöö vahel. Õpetajakoolituse eesmärk õpetaja kui hea teenistuja, ametnik (USA, Belgia) õpetaja kui noorem professor õpetaja kui täisväärtuslik isiksus (keskendub õppijale endale) õpetaja kui innovaator (valmistatakse ette õpetamist ideaaltingimustel) õpetaja kui mõtlev ja arutlev professionaal (tähelepanu pööratakse enesereflektsioonile,
mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri jooksul · ignoreeritakse vajadust aidata noorel õpetajal kohaneda kooli professionaalse kultuuriga ja luua talle pideva professionaalse arengu perspektiiv · õpetajate esma- ja täiendkoolitus ei ole viidud ühtsesse süsteemi, koolituse ja õpetaja edasise edutamise vahel ei ole järjepidevust (prof. areng) · puuduvad süsteemsed seosed õpetaja (esma) koolituse, koolide personaliarenduse ja kooliarenduse vahel (Hollandi näide) · puudub piisav seos õpetajahariduse ning kõrgkoolides toimuva uurimus- ja arendustöö vahel kutseaasta- noorele õpetajale koolis esimeseks aastaks mentor, tugisüsteem. Lõpeb õpetaja eneseanalüüsiga ning saadakse õpetaja kutsetunnistus. Õpetaja roll erinevatel ajaetappidel · 50- 60ndad õpetaja kui rahvuslik tulesüütaja, õpetaja kui "maa sool", oluline oli kutsumus õpetajatööks
annaabi.ee 
