ei esitata kindlas järjekorras. 2 + 3 annab sama tulemuse, mis 3 + 2, ent ometi liidetakse esimesel juhul kolmele kaks ja teisel juhul kahele kolm. Kolme muutuja funktsiooni korral on tegemist argumentide väärtuste järjestatud kolmikuga jne. Need kõik on erijuhtumid lõplikust jadast. Olgu n suvaline naturaalarv. Lõplik jada pikkusega n kannab nimetusi järjend ehk n-korteež ehk järjestatud ennik (n-tuple). Lauseloogikat on võimalik õppida kasutades ära ettekujutust koolialgebrast ja sealsetest tehetest. Algebraline tehe on funktsioon, mis on defineeritud ühe hulga põhjal ning seda nimetatakse kõnealuse algebra kandvaks hulgaks. See hulk on funktsiooni kõikide argumentide määramispiirkonnaks ning funktsiooni sihthulgaks. Kui defineeritakse mingi algebraline süsteem ehk universaalalgebra, siis defineeritakse komplekt algebralisi tehted koos kandva hulgaga. Loogikas kasutusel olev algebra sarnaneb koolialgebrale, milles kasutati arve ja tehteid arvudega.
ei esitata kindlas järjekorras. 2 + 3 annab sama tulemuse, mis 3 + 2, ent ometi liidetakse esimesel juhul kolmele kaks ja teisel juhul kahele kolm. Kolme muutuja funktsiooni korral on tegemist argumentide väärtuste järjestatud kolmikuga jne. Need kõik on erijuhtumid lõplikust jadast. Olgu n suvaline naturaalarv. Lõplik jada pikkusega n kannab nimetusi järjend ehk n-korteez ehk järjestatud ennik (n-tuple). Lauseloogikat on võimalik õppida kasutades ära ettekujutust koolialgebrast ja sealsetest tehetest. Algebraline tehe on funktsioon, mis on defineeritud ühe hulga põhjal ning seda nimetatakse kõnealuse algebra kandvaks hulgaks. See hulk on funktsiooni kõikide argumentide määramispiirkonnaks ning funktsiooni sihthulgaks. Kui defineeritakse mingi algebraline süsteem ehk universaalalgebra, siis defineeritakse komplekt algebralisi tehted koos kandva hulgaga. Loogikas kasutusel olev algebra sarnaneb koolialgebrale, milles kasutati arve ja tehteid arvudega.
annaabi.ee 
