hulgaga. Loogikas kasutusel olev algebra sarnaneb koolialgebrale, milles kasutati arve ja tehteid arvudega. Neid arve, millega tehet sooritatakse, nimetatakse tehte operandideks ning tehte lõpptulemuseks olevat arvu nimetatakse tehte tulemiks. Kui tehtes on kaks operandi, nt liitmine või korrutamine, siis on tegemist binaarse tehtega. Kui tehtel on üks operand, nt ruutu tõstmise tehe, siis on see unaarne tehe. Liitmine ja korrutamine defineeritakse koolialgebras kui tehted mingil arvude hulgal, mida nimetatakse selle algebra kandjaks. Suvalist algebrat iseloomustabki selle kandja (kandev hulk, universum) ning sellel defineeritud tehted. Veel tuletame koolialgebrast meelde mõned olulised oskussõnad: muutuja on sümbol, mis märgib täpsustamata objekti; objekte, mida ta võib märkida, nimetatakse selle muutuja väärtusteks (muutuja võib omada erinevaid väärtusi), konstant on sümbol, mis on mõeldud mingi kindla
hulgaga. Loogikas kasutusel olev algebra sarnaneb koolialgebrale, milles kasutati arve ja tehteid arvudega. Neid arve, millega tehet sooritatakse, nimetatakse tehte operandideks ning tehte lõpptulemuseks olevat arvu nimetatakse tehte tulemiks. Kui tehtes on kaks operandi, nt liitmine või korrutamine, siis on tegemist binaarse tehtega. Kui tehtel on üks operand, nt ruutu tõstmise tehe, siis on see unaarne tehe. Liitmine ja korrutamine defineeritakse koolialgebras kui tehted mingil arvude hulgal, mida nimetatakse selle algebra kandjaks. Suvalist algebrat iseloomustabki selle kandja (kandev hulk, universum) ning sellel defineeritud tehted. Veel tuletame koolialgebrast meelde mõned olulised oskussõnad: muutuja on sümbol, mis märgib täpsustamata objekti; objekte, mida ta võib märkida, nimetatakse selle muutuja väärtusteks (muutuja võib omada erinevaid väärtusi), konstant on sümbol, mis on mõeldud mingi kindla
annaabi.ee 
