tehetest. Algebraline tehe on funktsioon, mis on defineeritud ühe hulga põhjal ning seda nimetatakse kõnealuse algebra kandvaks hulgaks. See hulk on funktsiooni kõikide argumentide määramispiirkonnaks ning funktsiooni sihthulgaks. Kui defineeritakse mingi algebraline süsteem ehk universaalalgebra, siis defineeritakse komplekt algebralisi tehted koos kandva hulgaga. Loogikas kasutusel olev algebra sarnaneb koolialgebrale, milles kasutati arve ja tehteid arvudega. Neid arve, millega tehet sooritatakse, nimetatakse tehte operandideks ning tehte lõpptulemuseks olevat arvu nimetatakse tehte tulemiks. Kui tehtes on kaks operandi, nt liitmine või korrutamine, siis on tegemist binaarse tehtega. Kui tehtel on üks operand, nt ruutu tõstmise tehe, siis on see unaarne tehe. Liitmine ja korrutamine defineeritakse koolialgebras kui tehted mingil arvude hulgal, mida nimetatakse selle algebra kandjaks. Suvalist algebrat
tehetest. Algebraline tehe on funktsioon, mis on defineeritud ühe hulga põhjal ning seda nimetatakse kõnealuse algebra kandvaks hulgaks. See hulk on funktsiooni kõikide argumentide määramispiirkonnaks ning funktsiooni sihthulgaks. Kui defineeritakse mingi algebraline süsteem ehk universaalalgebra, siis defineeritakse komplekt algebralisi tehted koos kandva hulgaga. Loogikas kasutusel olev algebra sarnaneb koolialgebrale, milles kasutati arve ja tehteid arvudega. Neid arve, millega tehet sooritatakse, nimetatakse tehte operandideks ning tehte lõpptulemuseks olevat arvu nimetatakse tehte tulemiks. Kui tehtes on kaks operandi, nt liitmine või korrutamine, siis on tegemist binaarse tehtega. Kui tehtel on üks operand, nt ruutu tõstmise tehe, siis on see unaarne tehe. Liitmine ja korrutamine defineeritakse koolialgebras kui tehted mingil arvude hulgal, mida nimetatakse selle algebra kandjaks
annaabi.ee 
