Kuidas toimusid klassiõhtu ettevalmistused? Kas jagati ülesanded ja vastutusalad? Kes juhtis ettevalmistusi? Kas ja kes oli üldvastutaja? 11. Kas teie aja klassiõhtud sarnanevad tänapäevastega? 12. Mis on kõige suurem erinevus kunagisest klassiõhtust praegusega? 13. Mis te arvate, kas kunagised klassiõhtud olid lõbusamad kui praegused? Viimasele kolmele küsimusele vastake palun siis, kui Teil on võimalik võrrelda tänapäeva ja Teie kooliaegseid klassiõhtuid (näiteks oma laste info põhjal vms) Sissejuhatus Tere! Olen Kristina Trees Riidaja Põhikoolist ja ma valisin oma uurimustöö teemaks vanaaja klassiõhtud. Mind inspireeris sellel valikul meie viimane klassiõhtu, nimelt jäin ühel hetkel mõttesse ja püüdsin silmad kinni ette kujutada meie vanemate ja vanavanemate aegseid klassiõhtuid. Milline oli nende riietumisstiil, nende muusika valik, nende mängud jne. Minu eesmärgiks on teada saada kunagiste koolide
Kui Rakveres avati muusikakool, otsustas Arvo ema teda sellesse kooli õppima panna.[9, lk20-21] Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Õppejõuks oli tal temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1963. Aastal lõpetas ta Tallinna Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. 1958-1967 töötas ta helirezissöörina Eesti Raadios. Pärast konservatooriumit oli Pärt juba tuntud ka väljaspool Eestit ning enamus tema kooliaegseid kontserdeid jõudsid ka kohe kontserdilavadele. 1962 saavutas tema lasetkantaat ,,Meie aed" ja oratoorium ,,Maailma samm" esikoha üleliidulisel noorte heliloojate võistlusel. Kuulus oli ka tema esimene orkestriteos ,,Nekroloog". Esimest korda Eesti muusikas kasutas Pärt dodekafoonilist tehnikat, mille pärast teda ka tol ajal palju kritiseeriti.1963. Aastal käis Pärt esimese eestlasena festivalil ,,Varssavi sügis". Peagi oli Pärt
annaabi.ee 
