Tõde absoluutne või suhteline? Tõde on üsna keeruline ja mõtlema panev mõiste. Tuhandeid aastaid on selle üle arutletud. Levinud tavaarusaam on selline, et tõde on see, mis vastab tegelikkusele. Ka minu arvamus ühtib sellega. Kuid raske on anda tõele täpset definitsiooni. Leidsin raamaturiiulist oma ema kooliaegse filosoofia leksikoni ja seal on tõde sõnastatud nii: tõde on tegelikkuse õige mõtteline peegeldumine, mida kontrollitakse lõppkokkuvõttes praktika kriteeriumi abil. Ka sellega olen ma nõus. Kui tegelikkus vaataks peeglisse, siis näeks ta seal tõde ja seetõttu võiks tõe ja tegelikkuse vahele tõmmata võrdusmärgi. See, mis on tõesti kindel ehk reaalne, on minu arvates absoluutne tõde. Kuid millised väited on kindlalt tõesed, seda ma absoluutse tõena ei tea
Päeval ta hakkas töötama plakatite tegijana, öösel andis ta konserte kohvikutes ja pubides. 1917 ta kolis oma vanematekodust välja ja moodstas om andsambli "The Duke's Serenaders". Ennem oli ta mänginud teistes gruppides. "The Duke's Serenaders mängisid Washington'is ja Virginias ballidel ja saatkondade pidudel. Nad teeenisid üsna hästi. Abielu ja perekond Kui Duke hakkas paremini raha teenima oli ta küllalt julge abielluda oma kooliaegse kallima Edna Thompsoniga, olles siis alles19-aastane. Kuu pärast abiellumist sünnitas Edna nende ainsa poja Mercer Kennedy Ellingtoni, kes hakkas hiljem mängima trumpetit ja töötama oma isa mänedzerina. Ka tema tegi oma bändi. Karjääri algusajad 1923. aastal liitus Ellington viieliikmelise Bändiga, kus mängisid juba kolm tema pillimeest: Otto Hardwick-altsaksofon; Sonny Greer-trummid; ja Arthur Whetsol- trompet. USA pealinna järgi, kus Ellington 1899
Sealjuures vaadata mitte korraks pilku üle libistades, vaid süvenedes, detaile kui ka tervikut vaimusilma salvestades. Maalide ja skulptuuride, muuseumide ja ehituskinsti saavutuste kirjeldused võtavad enda allu sadu lehekülgi Tuglase reisiraamatutes. Tuglase ristinimi pandi Võnnu kihelkonna kirikuraamatusse kirja kujul Wridebert. Oma varasemad tööd, sh esimesed raamatud "Hingemaa" (1906) ja "Kahekesi" (1908), avaldas ta Mihkelsoni nime all, mõne üksiku kooliaegse kirjatüki signeeris ta varjunimega Villem Tuglas. 1909. aastasr on Tuglas tema alaline kirjanikunimi ja 1923. aastast ühtlasi kodanikunimi. Ent veel mitut teistki nime on Friedebert Tuglas kandnud. Maapao aastad elas ta üle eesti ja soome sõprade dokumentidega. Neid laenasid talle Villem Grünthal, Gustav Suits, Aleksander Netlief, Fredrik Alander ja Ilmari Aalto. Abiks olid maskeerimisvõtted, nagu valehabe ja lonkamine, aga ka mida ta eraldi toonitab hea õnn, päästev juhus.
annaabi.ee 
