Ta jäi tund-tunnilt nõrgemaks ja suri vaikselt, ilma valudeta. Oma surmapäeval oli ta 68-aastane. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972) 6 2. Looming 2.1 Kirjandusliku tee algul Vilde kirjanduslikuks kasvatajaks olid eesti rahvusliku liikumise ja selle järel-aja teosed ning saksa romantilised seiklusromaanid ja põnevusjutud, mida ta kooliaastaist peale innukat luges. Ta alustaski oma loomingulist teed põnevus- ja naljakirjanikuna. Vilde esimesed teosed olid täis põnevust, nalja ja kergust. (http://www.miksike.ee/docs/lisa/9klass/3teema/kirjandus/eduard.htm) Teiseks kasvatasid teda ka teatrilaval nähtud klassikalised draamad. Vilde arengus oli üldse eriline koht teatril. Temast sai juba noorest peast lavakunsti harrastaja ja ihaleja. Teater mõjutas kogu Vilde loomingut. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972) 1883
Käbin, Enn Leisson, Ants Paju, Eldur Parder, Ülo Uluots, Ülo Nugis, Uno Anton ja Illar Hallaste. (http://et.wikipedia.org/wiki/20._Augusti_Klubi, 5. 02 2013) Priiuse põlistamise päeva pidulikul tähistamisel külastasid meie kooli ja esinesid huvitavate faktidega Eesti iseseisvuse taastamise ajast 20. Augusti Klubi president Ants Veetõusme ja Kalju Koha. Kokkuvõte Uurimus Uno Antonist andis autorile hea ülevaate vanaisa Uno Antoni elukäigust, tema sünnikodust, kooliaastaist, õpingutest kõrgkoolis ja töömehe aastaist enne Eesti taasiseseisvumist. Kõige huvitavam osa uurimuses on tema tegevus Eesti taasiseseisvumise ajal. Kõigi vastanute arvates oli Uno Anton tubli töömees, aga eelkõige hingega maamees, kes püüdis maaelu edendada. Kuna ta oli maaeluga väga hästi kursis, siis teadis ta ka seda, kuidas oleks pidanud pärast kolhooside ja sovhooside kaotamist põllumajandust ümber korraldama. Seetõttu oli ta ka kriitiline uue valitsuse suhtes.