*Vibrio (vajab Na, võib helendada). V. cholerae. Suhteliselt pikk sale vibrioon. Põhjustab koolerat. V. cholerae't leidub inimese soolestikus, kus ta põhjustab erineva raskusastmega kõhulahtisusi kuni surmaga lõppeva koolerani välja. Teda leidub ka vees, kui vesi on saastunud koolerahaigete fekaalidega. Kui V. cholerae rakud satuvad vee või toiduga inimese organismi, siis osa rakke jääb maomahla happelisusele vaatamata ellu ja koloniseerib peensoole epiteeli ja hakkab tootma kooleratoksiini. Eestis registreeriti 1993. a. kaks koolerajuhtu. Ilmselt oli haigus toodud sisse Bulgaariast. Ohtlik on see, et pärast haigusest paranemist võib ca 20% inimestest jääda bakterikandjateks. Resistentsust Abdele ei teki sageli ja seetõttu allub koolera päris hästi AB ravile. Kooleratoksiin on valguline, kodeeritakse kromosoomis ja koosneb erinevatest subühikutest: A1, A2 ja 5 B-subühikut. B-subühikud seostuvad spetsiifilise retseptoriga gangliosiid G1ga sooleraku pinnal
5. Bakterite koordineeritud metabolism Erinevalt taimedest ja loomadest elavad enamik baktereid keskkonnas, mille füüsikalis-keemilised omadused pidevalt muutuvad. Bakterid reageerivad keskkonna muutustele väga kiiresti ja täpselt, muutes struktuurivalkude, transportvalkude, toksiinide, ensüümide jms ekspressioonimustrit keskkonnatingimustele vastavaks. Näiteks E. coli ei sünteesi kolonisatsiooniks olulisi piilisid, kui bakter elab planktiliselt. Vibrio cholerae sünteesib kooleratoksiini (põhjustab kõhulahtisust) ainult siis, kui elab inimese soolestikus. Bacillus subtilis ekspresseerib trüptofaani biosünteesi geene ainult siis, kui keskkonnas on liiga vähe trüptofaani. Kui E. coli panna kasvama söötmele, mis sisaldab nii glükoosi kui laktoosi, siis bakter tarvitab esmalt glükoosi, kui energiarikkamat süsinikuallikat ja alles seejärel laktoosi. Metabolism on mikroorganismide elu keskpunkt, sest metabolismi abil
annaabi.ee 
