(sojauba, tomatit jne). P. syringae toodab ka sahharoosist levaani, kasutades selleks levaansukraasi. Order (Selts) Vibrionales Fakultatiivsed anaeroobid, g (-) sirged või kõverdunud pulkbakterid, kes on oksüdaaspositiivsed ja liiguvad polaarsete viburite abil. Kasutavad peamise energiaallikana glükoosi. Neid on nimetatud ka mere-enterobakteriteks. Enamus on veebakterid: meri ja magevesi. Nimi Vibrio võeti kasutusele juba 1854. a. Pacini poolt, kes kirjeldas kooleratekitajat. Robert Koch aga kasvatas seda bakterit esimesena puhaskultuuris. Isoleeris ta kooleraepideemia ajal Indias ja Egiptuses 1883. aastal. Seltsi Vibrionales esindajaid leidub enamasti vees. Enamus on mittepatogeensed, aga on ka paar inimese patogeeni (V. cholerae, V. parahaemolyticus). *Vibrio (vajab Na, võib helendada). V. cholerae. Suhteliselt pikk sale vibrioon. Põhjustab koolerat. V. cholerae't leidub
(Sakslasi oli saatnud edu difteeria vaktsiini loomisel 1891. aastal.) Kuivõrd mikroskoobid läksid järjest paremaks, tehti järjepanu uusi avastusi. Oluline oli ka keemiatööstuse areng töötati välja ja viidi kasutusse uusi erinevaid koevärve bakterkultuuride kudedes markeerimiseks. Koch, kasutades erinevaid värve identifitseeris 1882. aastal tuberkuloositekitaja (,,Kochi kepikese"), edaspidi ka kooleratekitaja (prantsuse koolkond ei saanud viimasega hakkama, otsides kooleratekitajat verest, mitte veest). Töö käigus formuleeris Koch oma postulaadid (nn Kochi postulaadid, vajalikud tõestamaks, et haigus on bakterioloogilist algupära): 1. Mikroorganism peab olema (peremees)organismis haiguse igas faasis; 2. Mikroorganism peab olema kultiveeritav kehaväliselt ning elus hoitav läbi mitmete rakukultuuri põlvkondade; 3. Kultiveeritud kultuur peab organismis esile kutsuma haiguse; 4
annaabi.ee 
