GIS võimaldab informatsiooni koguda ja hallata selliselt, et seda saab visualiseerida ja analüüsida. GIS-i komponentideks on riistvara, arvuti tarkvara, andmebaas, toimingud ja inimressurss (Eesti Geoinformaatika Selts). Järgnevalt tuleb juttu GIS-i kasutusest navigatsiooniseadmetes, nende tööst ning mõningatest tarkvaraprogrammidest nagu ArcGIS ja ArcPad. Ajalugu ulatub tagasi 1854. aastase John Snow koostatud kaarti, kus kujutati koolerapuhangut Londonis. Konkreetsete haigusjuhtude esitamiseks kasutas John Snow punkte.Tema uurimus koolera leviku kohta viis haiguse allikani, milleks osutus haiguspuhangu keskmes asuv nakatanud veepump (Broad Streeti veepump, mille käepideme Snow haiguspuhangu lõpetamiseks eemaldas) 20. sajandi alguses arenes fototsinkograafia, mis lubas kaardi jagada kihtideks. Näiteks üks kiht kujutaks vegetatsiooni ning teine vetevõrku. See oli eriti kasulik samakõrgusjoonte trükkimisel,
meditsiini" abil. Viimane keskendus värskele õhule, valgusele, kalmistute heakorrale jne. Lähtudes veel miasmide teooriast, korraldati linnakeskkonna tervishoidlikku toimimist. (Foucault ilmselt lihtsustab ka siinkohal veidi olukorda ning vaatab kõrvale saksapärastest arengutest. Saksa kultuuriruumis oli nn Polizeiwissenschaft ning selle peamine teoreetik Johann Peter Frank (1745-1821) tegevad juba enne esimest koolerapuhangut.) On ka konkreetsemaid, oludest lähtuvaid põhjuseid riigi sekkumiseks nt Prantsuse revolutsiooni käigus natsionaliseeriti kiriku varad, sh ka kloostritele jm heategevusorganisatsioonidele kuulunud haiglad, mida tuli elanikkonna huvides siiski edasi käigus hoida. Omaette keskkond, kus riigi poolt algatatud tervishoidlikud arengud aset leidsid, oli sõjavägi ja laevastik. John Pringle (1707-1782) on mees, keda peetakse sõjaväehügieeni algatajaks,
annaabi.ee 
