Tema initsiatiivil loodi 1792 a nn liikuvad ambulatooriumid (prantsuse k ambulances volantes). Nende eesmärgiks oli kiire haavatute evakueerimine sõjaväljalt alguses sidumispunkti ja edasi haiglasse. Temale omistatakse ka triaaž aluspõhimõtete loomist. Lahinguväljal aitas ta esmalt raskemini haavatuid, jättes kõrval auastme, mis senini oli abiandmise järjekorra määranud. 1800 aastate alguses käivitub sõjameditsiinikogemuste rakendamine tsiviiltervishoius. 1832 luuakse Londonis koolerahaigete transpordiks mõeldud hobuvankriga kiirabibrigaad. Tegemist oli, meditsiini arengule vastavalt, puhtalt transpordivahendiga. 19 saj lõpuks paigutatakse kiirabibrigaadid haiglasse, kust neid sai välja kutsuda haigete haiglasse viimiseks. 19 saj jooksul on jälgitav erakorralise meditsiini sõjaväelise ja tsiviilharu lõimumine. Ehkki tänapäevani eristatakse tsiviil- ja sõjameditsiini on tegemist pigem kontekstipõhise jaotusega
kooleraepideemia ajal Indias ja Egiptuses 1883. aastal. Seltsi Vibrionales esindajaid leidub enamasti vees. Enamus on mittepatogeensed, aga on ka paar inimese patogeeni (V. cholerae, V. parahaemolyticus). *Vibrio (vajab Na, võib helendada). V. cholerae. Suhteliselt pikk sale vibrioon. Põhjustab koolerat. V. cholerae't leidub inimese soolestikus, kus ta põhjustab erineva raskusastmega kõhulahtisusi kuni surmaga lõppeva koolerani välja. Teda leidub ka vees, kui vesi on saastunud koolerahaigete fekaalidega. Kui V. cholerae rakud satuvad vee või toiduga inimese organismi, siis osa rakke jääb maomahla happelisusele vaatamata ellu ja koloniseerib peensoole epiteeli ja hakkab tootma kooleratoksiini. Eestis registreeriti 1993. a. kaks koolerajuhtu. Ilmselt oli haigus toodud sisse Bulgaariast. Ohtlik on see, et pärast haigusest paranemist võib ca 20% inimestest jääda bakterikandjateks. Resistentsust Abdele ei teki sageli ja seetõttu allub koolera päris hästi AB ravile.
annaabi.ee 
