aastal. Seda haigust esineb rohkeb kui 100 troopilises ja subtroopilises riigis Aasias, Lõuna- ja Põhja-Ameerikas, Aafrikas ja Vaikse ookeani lääneosas maades. Seda viiruspalavikku on kirjeldatud juba ka antiikaegses kirjanduses ja esimene epideemia oli Manilas 1953. aastal. Epideemiad on tavaliselt linnades või ülerahvastatud linnaosades. Kirde-Aasias on dengue palavik üks kõige sagedasem hospitaliseerimise ja surma põhjus lastel. Koolerabakter levib vee ja toidu kaudu ning kokkupuutel nakatunud väljaheidetega. Nakatutakse joogivee või toiduks ette nähtud mereandide (austrite, kalade jm) kaudu. Kooleratekitajad toodavad tugeva toimega mürkainet ehk toksiini, mis põhjustab väga rasket kõhulahtisust. Inimene kaotab organismist palju vett, mis õigeaegse ravi puudumisel võib viia eluohtliku seisundini. Koolerabakterist on näiteks ohustatud Venemaa, Hiina, Aafrika kesk- ja lõunaosa, Lõuna-Ameerika
● glükolipiidid Membraani lipiidide funktsioonid: ● tagavad rakkude kuju ● isoleerivad raku väliskeskkonnast Lisafunktsioonid (tingitud ebasümmeetrilisest paigutusest) ● tekitavad raku sisemembraanil negatiivset laengut ● osalevad signaalülekandel raku sees 1) ankurdades spetsiifilisi valke, 2) on ise signaaliülekande mediaatoriks. ● osalevad rakkudevahelises kommunikatsioonis. Koolera: Rakku tungimiseks peab koolerabakter kinnituma spetsiifilisele rakumembraani glükolipiididele (GM1 gangliosiid). GM1 gangliosiid esineb ainult peensoole epiteelis. Olles epiteelile kinnitunud, hakkab koolerabakter tootma toksiini, mis tungib rakku ja vallandab püsiva cAMP tõusu. cAMP tõus põhjustab ioonkanalite avanemise ja elektrolüütide ning vee liikumise rakust peensoole valendikku. Surm saabub vedeliku kaotuse ja elektrolüütide imbalansi tõttu :’( 87.Liposoomid; nende olemus ja kasutusvõimalused.
annaabi.ee 
