Nõukogude Liidus läks lasteasutustest kooli ligikaudu 50 % lastest, linnades 70%, Eesti NSV- s 47%. Kvalifitseeritud kasvatajate kaadrit valmistasid ette pedagoogilised koolid, mis andsid lõpetajatele keskerihariduse ja pedagoogilised instituudid, mis annavad kõrgema hariduse. Sellised õppeasutused Eesti NSV-s olid Tallinna Pedagoogiline Kool, Rakvere Pedagoogikakool ja Ed. Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut. Kasvataja tõotus Saades nõukogude kooleelsete lasteasutuste kasvataja kutse, annan oma rahva ees tõotuse 1. Oma töös ja igapäevases elus juhinduda kommunismiehitaja moraalikoodeksist. 2. Kohusetundlikult töötada oma erialal, juhinduda õilsast põhimõttest: kõik kasvava põlvkonna hüvanguks. 3. Suurendada oma kutsealast meisterlikkust, olla õiglane, hoolitsev ja sõbralik ; kindlustada laste heaolu, tervis ja nende igakülgne areng- kasvatada tublisid kommunismiehitajaid.
muljeid mängitava teema, kujuteldava olukorra, isikute ja nende tegevuste kohta. Teadlased on rõhutanud, et laste rollimäng on eriliselt tundlik täiskasvanute maailma suhtes (samas). D. Elkonin juhib tähelepanu sellele, et laste jaoks on mängus erakordselt tähtis nii roll kui kujuteldav situatsioon. Kujuteldav situatsioon ja roll annavad mängule mõtte ja emotsionaalse värvingu (Saar 1997:136). Rollimäng Kooleelsete laste mängus on suur tähtsus rollil, mille laps enda peale võtab. Rolli teostumisel kujuneb ümber lapse tegevus ja tema suhtumine tegelikkusesse (Elkonin 1978:6). Eelkooliealiste laste rolli- ehk nn. loovmäng kujutab endast tegevust, milles lapsed võtavad endale täiskasvanute rolle (funktsioone). Üldistatud kujul ning spetsiaalselt loodud mängutingimustes reprodutseerivad nad täiskasvanute tegevust ja nendevahelisi suhteid (Salum 1983:11). D
annaabi.ee 
