Üraskid on puudega kogu elu peetakse kõige ohtlikumaks külmunud ja kasvavate puude tüvesid ja jooksul tihedalt seotud, nad viibivad suurema osa Euroopa metsanduses. juurestikku kahjustatakse minimaalselt ajast kas koore all või puidus. Kui eemaldada Elusates puudes on juurepess haigustekitaja, 4. Kasutada tuleks puidu kookuveol kahjustatud puult koor, võib leida üraskite surnud puidus aga lagundaja (saprofüüt). metsasõbralikku väiketehnikat haudepilte: emane ürask närib emakäigu, mille Juurepessu viljakehad on reeglina raskesti 5. Võimaluse korral tuleks tekkinud kände serva ta muneb munad, sealt hargnevad märgatavad, asudes metsavarise all, kännu allosas töödelda fungitsiididega. vastsekäigud
45 1. Tuleks hoiduda okaspuukultuuride rajamisest juurepessuohtlikesse kasvukohtadesse (endised põllumaad, paepealsed) 2. Põllumaale rajatud kuusikutes tuleks hoiduda hooldusraietest 3. Hooldusraieid okaspuupuistutes tuleks teha talveperioodil, mil maapind on külmunud ja kasvavate puude tüvesid ja juurestikku kahjustatakse minimaalselt 4. Kasutada tuleks puidu kookuveol metsasõbralikku väiketehnikat 5. Võimaluse korral tuleks tekkinud kände töödelda fungitsiididega 6. Juurepessust kahjustatud puistute asemel kultiveerida lehtpuid Külmaseen (Armillaria mellea) Külmaseen võib esineda kõikidel Eestis kasvavatel puuliikidel, eriti ohtlik on männil ja kuusel, põhjustades juurte ja tüve allosa mädanikku ja lõpuks puu surma. Esineb igas vanuses puudel, nooremad puud võivad hukkuda paari aasta jooksul, vanemad peavad kauem vastu