Lisaks oma peamisele ülesandele, hoida kreemi ,,koos", on oluline tema mõju nahale. · Õige, sobiva emulgaatori leidmiseks on tootjad kulutanud palju raha ja nende täpset koostist ei soovi keegi avaldada. · Emulgaatorid on nii looduslikku kui ka sünteetilist päritolu. Laias laastus jagunevad nad kaheks: 1. Õli vees tüüpi, mis seob õli veega. Näiteks on niisuguseks emulgaatoriks naatriumstearoüül-2-laktülaat, ohutu, kookosest ja palmiõlist sünteesitud aine. 2. Vesi õlis tüüpi, mis seob vee õliga. Näiteks glütserüülstearaat, ohutu, samuti sünteesitud kookosest ja palmirasvast. 2. LOSJOONI VALMISTAMINE · Losjoonid on kreemiga võrreldes voolavamad. Neid kasutatakse eelkõige naha niisutamiseks. Koostises on vähem õlisid ja emulgaatorit, rohkem vett. 3. LOODUSLIKUD NIISUTAJAD · Looduslikud niisutajad (NMF = natural moisturising factor) on nahal looduslikult esinevad
Mõnes kohas usutakse, et sharbatil on meditsiiniline tähtsus. Teisteks jookideks on nimbu pani ehk limonaad, chaas, badam doodh ja kookose vesi. Chaas on lassiga sarnane jogurtipõhine jook. Badam doodh on jook mandlipiimast koos pähklite ja kardemoniga. Külmad joogid unikaalsed Lõuna-Indias on ,,Panner soda" ja ,,Gholi soda" , mis on segud karboneeritud veest, roosiveest ja suhkrust ning roosi piimast. Alkohoolsetest jookidest juuakse õlut, fennyt ehk likööri, mis on tehtud kookosest või anakard õuna mahlast. Levinud ka hadia ehk riisiõlu, mis saadakse kui jäetakse keedetud riis ja maitsetaimed ligi nädalaks käärima. See serveeritakse külmalt ning on vähem alkohoolne kui teised India liköörid. 1.6. Toiduvalmistamise iseärasused Indias India köögis on väga olulisel kohal erinevad vürtsid ja maitseained. Vürtside lisamine ei tähenda, et nendega antakse toidule vaid tulist maitset. Pigem otsitakse harmooniat
2. Tööstuskultuurid 4 3. Puuviljad 5-7 4. Mõnukultuurid 8 5. Teraviljad 9 6. Mullakultuurid 10-11 Õlikultuurid Kookospalm on igihaljas, kuni 30 m kõrgume ja kuni 60 cm jämedune lookja tüvega puu. Kasvab troopikamerede rannikutel ja saartel. Lehed sulgjad ja kuni 6 m pikkused. Kasutatakse toiduks, lehti katusteks ja tüvesid ehitusmaterjalidena, ka saadakse kookosest õli. Istandusi on peamiselt Filipiinidel. Tuntuim päevalill on põhja- Ameerika lõunaosast pärinev liik harilik päevalill. Ta kasvab 2-5 m kõrguseks, tema korvõisik ehk korvik on aga 8-40 cm-se läbimõõduga. Taime hargnenud sammasjuur võib tungida 3-4 m sügavusele. Päevalille seemneid süüakse ja neist saab ka õli. Teda kasvatatakse Argentiinas, Rumeenias, Põhja- ja Kesk-Ameerika.
23 Teda kujutatakse tüseda inimese keha ja elevandi peaga olevusena, kellel üks võha on murdunud.Traditsiooni kohaselt olla ta kirja pannud "Mahabharata". Ta tahtnud seda nii väga teha, et murdnud ühe oma võha ja kasutanud seda kirjutusvahendina. Atribuudid: ta neljast käest ühes on kirves ja teises linnupae, kolmas käsi on kaitsvalt vaataja poole suunatud ja neljandas käes on maiustused modaka, mis valmistatud riisijahust, palmist saadud suhkrust ja kookosest. Ümber keha on tal madudest vöö. Ta ratsutab hiirel. Ganesa on äritegevuse patroon, teda kutsutakse appi uute ettevõtmiste alustamisel. 24. Kuidas kutsuti mütoloogilist ahvjumalust? Hanuman 25. Iseloomustage nooremat hinduismi: Nooremas hinduismis omab tähtsust ka jumaliku loova või maagilise väe sakti austamine, mille varal jumalus end maailmas avaldab ja teostab 26. Millal tekkis kaasaegne hinduism? 19.sajandil 27. Nimetage tähtsamad esindajad: G.Chatterjee, N.Datta, 28
annaabi.ee 
