Küllastatud rasvad ei tohi ületada 1/3 päevasest rasvakogusest, 1 portsjon küllastatud rasvu on 1 viil peekonit, 1 teelusikatäis võid. Rasvade tarbimist ei tohi liigselt piirata, neid tuleb aga hoolikalt valida. Küllastamata ja küllastatud rasvhappeid tuleb tarbida õiges vahekorras. Meie toidus peaks olema oomega-3 ja oomega-6 rasvhapete suhe 1 : 2 (kokku võiksid moodustada 6-8 protsenti toiduenergiast). ETA soovitab tarbida häid küllastatud taimseid rasvu, nagu näiteks kookoserasva, ning piisavas koguses oomega-3 rasvhappeid, mida leidub peamiselt lina- ja tudraõlis, rasvases kalas ning taimeõlides. Halbadeks rasvadeks on tööstuslikud transrasvad, mida leidub margariinides, küpsistes, kulinaariatoodetes, kooreasendajates, paljudes jäätistes jne. Kaunvilju soovitab ETA tarbida 2-3 portsjonit päevas, kusjuures üks portsjon on ½ klaasitäit. See teeb kokku üks kuni poolteist klaasitäit kaunvilju päevas.
Kui maa on välja kurnatud, jäetakse see maha ning ajapikku kasvab sinna uus mets peale. Sellistel põldudel kasvatatakse maniokki, bataati, jamssi, tarot jt kultuurtaimi. 3.3 Millega tegeldakse vihmametsade piirkonnas veel Tegeletakse ka metsaraiumisega- metsades kasvab väärtuslike puid, millest tehakse hinnalist mööblit. Kasvatatakse vürtse (nelk, muskaatpähkel) ning koprat- toiduainetetööstuse tähtsat toorainet. Kopra on kookospähklite kuivatatud sisu, millest pressitakse kookoserasva. Sellest valmistatakse margariini ja seepi. Veel kasvatatakse bataati (magus kartul), maniokki (tärkliserikas mugultaim), suhkruroogu, saagopalmi (sulgjate lehtedega palm), õli- ja kookospalmi, banaane, kohvipuud, kakaopuud ja vürtse. Omaette tööstusharuks on vihmametsade piirkonnas kautsuki tootmine. Heveapuu mahl sisaldab keskmiselt 30% puhast kautsukki, mida puudesse lõigatud omalaadsetest sälkudest kogutakse
annaabi.ee 
