Arhidektuuris vastandusid bambusest ja kõrkjatest ehitatud lihtrahva elamud ametliku ehituskunstiga, milles domineeris pärsia mõju.Valmis palju monumentaalseid ehitisi,näiteks Taj Mahali mausoleum ja Pärlimosee.Maalikunstis domineeris miniatuurmaal.Abkar Suur rajas 1650.aastal ateljee kus leidsid tööd paljud India kunstnikud,kelle juhendajateks olid pärsia meistrid.Kujunes välja Moguli koolkond, mille taiesed olid aristokraatlikud, ilmalikud ja looduslähedased. Mitmed maalikunsti kookonnad keskendusid süzee valikul rohkem usulistele teemadele, India mütoloogiale ja kangelaseepostele.Euroopalikud teadmised ja kombed hakkasid sisenema India ühiskonda peamiselt ristiusustamise ja misjonikoolide kaudu.Kristlus köitis eelkõige elanikkonna vaesemaid kihte piirkondades kus islami mõju oli nõrk.18.saj lõpukümnetel tõusis eurooplaste huvi India rahvaste kultuuri vastu-hakati uurima india keeli, kirjandust, ajalugu ja ka kunsti.1784
Situatiivsed ja suhtlejakesksed tegurid olid konkreetse teksti suhtes väline kontekst. Neist lähtudes näitame ühtlasi, et keelelised valikud on seotud antud situatsiooni, antud teksti väliste teguritega. Kõne häälduslikud omadused ja mikrokontekst moodustavad sisemise konteksti. Need on seotud konkreetse tekstikohaga ja selle vahetu ümbrusega. Kaks konteksti tegutsevad suuresti üksteisest sõltumatult. Erinevad keelekasutuse teooriad ja kookonnad aga annavad eri kontekstiliikidele erineva kaalu ja tõlgendavad nende suhteid erinevalt. Kõik eelnevad nähtused olid toodud välja lähtudes seisukohast, et sealsed keelelised valikud on ebateadlikud. Mõnel juhul kõneleja ei saagi teisiti valida, mõnel juhul on tegu ebateadlikult kujunenud suhtlusnormidega jne. Nende kõrval on alati olemas ka teadlikud keelelised valikud, millie juhtijaks on ühiskonnas
annaabi.ee 
