ebakorrapärasest niitidepõimikust püünisvõrgu. Munad talvituvad kookoneis. Kookoneid on tavaliselt kaks kuni neli. Kui tavaliselt koob emane ämblik võrguniidist ümbrise, kuhu ta paigutab oma munad ning kannab seda ümbrist enesega kaasas seni, kuni järglased kooruvad, siis karakurdi puhul see nii ei ole. Emane karakurt riputab munadega kookonid hoopis üles oma varjendpessa. Seal need ripuvad seni, kuni väikesed karakurdid kookonitest väljuvad. Pojad väljuvad kookoneist aprillis ja kanduvad seejärel võrguniidi otsas tuulega laiali. Karakurt on väga viljakas. Perioodiliselt, iga 10-12 või 25 aasta järel, esineb karakurdi massilise paljunemise puhanguid. Kui selgroogsetest on mürgised ainult mõned kalad, kahepaiksed ja roomajad, siis putukate hulgas on paju rohkem mürgitootjaid. Ämblike seas leidub võrdlemisi palju mürgiseid liike. Tegelikult on peaaegu kõikidel ämblikel lõugtundlates mürginäärmed.
· SIIDIST VALMISTATAKSE ÕMBLUSNIITI, RIIET PIDULIKE RÕIVASTE JAOKS, SALLE JA RÄTIKUID. Siidi teekond meieni on pikk. Inimkond on siidi kõrgelt väärtustanud juba tuhandeid aastaid. Siid on looduslik valk-kiud, mida saadakse siidiussilt ehk siidiliblika (Bombyx mori) tõugult, kes toitub mooruspuu lehtedest. Enne nukkumist koob röövik enda ümber kookonniidi, mis koosneb kahest väga peenikesest ja pikast (~3000 m) kiust, mis on omavahel kokku kleebitud. Neist kookonitest keritakse peale kuuma auruga töötlemist siidiniit. Siidikiud on nii niiskust imav kui ka õhku läbilaskev. Siidist rõivastel võib olla uskumatult soojendav efekt Töötlemata siidi kasutatakse ka tema ravi ja põletikuvastase toime tõttu
Tussah, Tushar, Tassar, Tussore, Tasar, Tussur, Tusser ja Kosa silk. Tussar siidi hinnatakse tema rikkaliku tekstuuri ja loodusliku sügavat kulla värvi. Siidiiudude saamisel esimesena kuivatatakse kookonid päikese käes. Sel ajal saavad siidiussid enda kookonitest lahkuda enne kui kookonid keevasse vette likku pannakse, et siidi pehmendada. Kookonid kogutakse kokku vastavalt kujule ning seejärel keedetakse siidilõnga saamiseks. Keemistemperatuur on väga oluline osa siidi tootmisel, see pehmendab kookonit ja teeb siidi väljavõtmise lihtsamaks.
kreemjas. Puuvilla kiudude omadused: Niiskust imav, õhku läbilaskev. Hoiab hästi sooja (väike soojusjuhtivus). Hästi pestav, talub väga tulist vett. Talub triikimisel kõrget temperatuuri niiskelt 220*C. Põleb kiiresti, ereda leegiga. Jääk kerge hall tuhk, jääb hõõguma sädemetena. Paberi põlemise lõhn. Looduslik siid on kõige hinnalisem looduslik kiud. Siidiliblikaid kasvatati Kagu- Aasias juba 4000 a e. Kr. Siidi saadakse siidiliblika rööviku kookonitest. Kookoneid aurutatakse ja leotatakse kuumas vees ning seejärel keritakse niit lahti. tekstiilkiududena kasutatakse veel jõhvi ja udusulgi. Koosnevad peamiselt valkainest, nende põlemisel eraldub iseloomuliku karvade põlemise lõhna. Loodusliku siid omadused: hügieeniline, imab hästi niiskust, kortsub vähe, vee ja päikese mõjul tugevus väheneb, talub vaid õrna pesemist ja leiget vett, triikimisel ei talu kõrget temperatuuri kuni 150*C, raske õmmelda tema libeduse ja venivuse
annaabi.ee 
