tegemine, brokaadist ja hiigelkangast esemete valmistamise oskus. Inkade kultuuris oli suur tähtsus kullal. Laialtlevinud olid kuldrätid, kraed, taldrikud, peekrid, maskid ja kuldsuled, rajati isegi kullast ehitisi. Põllundus. Inkade kultuuri on nimetatud ka põlluharijate kultuuriks. Kuna karjapidamist ei tuntud, oli põllukultuuride kasvatamine tähtsaim elatusala.Nad kasvatasid põldudel puuvilju, punast pipart, mitmesuguseid tomati ja kõrvitsaliike, oaliike, püha kookat ja maisi. Seal maal ei olnud mais loomasöödaks, vaid üheks kõige pühamaks toiduks inimestel. Inkade käsutuses olid ka võimsad niisutussüsteemid kõrbes, mille abil põldusid kasutuskõlblikena hoiti.Üheks inkade saavutuseks oli ka oskus põldusid väetada. Väetisena kasutati näiteks fekaale, laamasõnnikut, kalu, kalarappeid, adrut ja kompostmulda. Nende meetodite kasutamine näitab, et inkade põllumajanduslikud teadmised ja oskused olid ülimalt kõrgele arenenud. Koduloomad.
Peruu kõrbesel rannikul asusid sellised riigid nagu Nazca, Moche ja Chimú. Mägedes olid Huari ja Tiahuanaco kõrgkultuurid. Ajavahemikul 1438. kuni 1534. võrsus nende kultuuride elementidest inkade impeerium. · PÕLLUHARIMINE JA MAJANDUS Põllumajandus oli Kolumbuseeelsel ajal hästi arenenud. Inkade kultuur oli üldse põlluharijate kultuur. Nad kasvatasid põldudel puuvilju, punast pipart, mitmesuguseid tomati ja kõrvitsaliike, oaliike, püha kookat, kartulit ja maisi. Peruus nägidki eurooplased esimest korda kartulit ja tõid selle endaga kaasa Euroopasse. Mais aga polnud seal maal loomasöödaks, vaid üheks kõige pühamaks toiduks inimestel. Maisi hariti lihtsate tööriistadega. Üheks selleks oli jalaader, mis oli valmistatud kõvast puust ning oli peaaegu kahe meetri pikkune. Seda võisid kasutada ainult mehed. Teiseks maisi harimise tööriistaks oli