ning on individuaalselt erinev: mõnel lapsel algab see 6. nädalal, teisel 3.-4. elukuul. Kurdid lapsed koogavad samamoodi nagu kuulmisprobleemideta lapsed. Koogamisel on selge kommunikatiivne eesmärk. Laps koogab vastuseks teiste inimeste poolt öeldule või püüab ise häälitsuste abil teistega kontakti luua. Sellel kõne arenguperioodil meenutavad lapse häälitsused tuvi omi. Häälitsused koosnevad peamiselt täishäälikutest, kuid ka h on koogava lapse repertuaaris sage. · Neljakuuselt hakatakse lalisema - kaas- ja täishäälikuid kombineerima. Lalisemine on ilma tähenduseta häälemäng või hääle harjutamine. Kuue kuu vanuselt hakkavad imikud moodustama kaas- ja täishäälikust koosnevaid äratuntavaid silpe (nt da ja ba), mida kaheksakuuselt hakatakse kordama (da- da ja ba-ba) ning kümnekuuselt varieerima (ba-da). Laps hakkab ka hääle valjust ja kõrgust varieerima.
13) Kirjeldage lapse kõne arengu etappe. Laps häälitseb sünnimomendist alates. Alguses ta nutab, hiljem hakkab koogama ja lalisema · Kolmanda elukuu alguses hakkab laps koogama - suurte inimeste jutule vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. Selle kõne arengu perioodil oleva lapse häälitsused meenutavad tuvi oma. Tavaliselt on esimesteks häälikuteks täishäälikud, ka häälik H on koogava lapse repertuaaris sage. · Neljandal kuul algab lalisemine. Laps kasutab peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevaid silpe, nt ma-ma-ma. Lalisemise algusaeg sõltub küpsemisest, edaspidi muutub järjest märgatavamaks sotsiaalse keskkonna mõju kõne arengule. · 6. -7. Elukuul hakkab lapse lalin muutuma. Tekib häälemäng: laps kordab pikalt silpe, nt ma-ma-ma-ma-ma. Lalisevad sellepärast, et neile pakub lõbu oma hääleaparaadiga ja
Koostööprintsiip kõlab: tee oma panus vestlusesse selliseks, nagu lausungi hetkel nõuab vestluse eesmärk või suund. 13) Kirjeldage lapse kõne arengu etappe. Laps häälitseb sünnimomendist alates. Kolmanda elukuu alguses hakkab laps koogama - suurte inimeste jutule vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. Selle kõne arengu perioodil oleva lapse häälitsused meenutavad tuvi oma. Tavaliselt on esimesteks häälikuteks täishäälikud, ka häälik H on koogava lapse repertuaaris sage. Neljandal kuul algab lalisemine. Laps kasutab peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevaid silpe, nt ma-ma-ma. Lalisemise algusaeg sõltub küpsemisest, edaspidi muutub järjest märgatavamaks sotsiaalse keskkonna mõju kõne arengule. 6. 7. elukuul hakkab lapse lalin muutuma. Tekib häälemäng: laps kordab pikalt silpe, nt ma- ma-ma-ma-ma. Lalisevad sellepärast, et neile pakub lõbu oma hääleaparaadiga ja häälitsustega mängimine
annaabi.ee 
