Tuumapommide ajalugu Inglise teadlased hakkasid juba enne 2. maailmasõda tuumarelvadest rääkima. 2. MS phukedes said juba kõik füüsikud aru, et tuumapommi loomine on vägagi võimalik. Õnneks ei saadud Natsi-Saksamaal teemat uurida, sest kõik head füüsikud olid kas tapetud või riigist põgenenud. Ka NSV liidus iidi uuringuid läbi. Suurbritannia oli algselt tuumapommide loomisega parimal kohal, kuid mingi hetk avastati, et projekti elluviimiseks polnud piisavalt raha, mistõttu koodusid briti ja USA parimad füüsikud kokku Ameerikasse Manhattani projekt juht oli J. Robert Oppenheimer, maksumus 1,4 -2 miljardit dollarit. 90 % rahast läks pommide materjali alla 10% kokkupanekuks. Kogunesid kokku maailmakuulsad tuumafüüsikud. Tööd tehti Los Almose laboratooriumis, mis tollel ajal oli salajane. Seda kohta kutsuti ka projekt Y'iks, mis eksisteerib tänapäevalgi ja kannab nime Los Almose riiklik laboratoorium. See laboratoorium asutatigi eraldi Manhattani
Tuumapommide ajalugu Inglise teadlased hakkasid juba enne 2. maailmasõda tuumarelvadest rääkima. 2. MS phukedes said juba kõik füüsikud aru, et tuumapommi loomine on vägagi võimalik. Õnneks ei saadud Natsi-Saksamaal teemat uurida, sest kõik head füüsikud olid kas tapetud või riigist põgenenud. Ka NSV liidus iidi uuringuid läbi. Suurbritannia oli algselt tuumapommide loomisega parimal kohal, kuid mingi hetk avastati, et projekti elluviimiseks polnud piisavalt raha, mistõttu koodusid briti ja USA parimad füüsikud kokku Ameerikasse Manhattani projekt juht oli J. Robert Oppenheimer, maksumus 1,4 -2 miljardit dollarit. 90 % rahast läks pommide materjali alla 10% kokkupanekuks. Kogunesid kokku maailmakuulsad tuumafüüsikud. Tööd tehti Los Almose laboratooriumis, mis tollel ajal oli salajane. Seda kohta kutsuti ka projekt Y'iks, mis eksisteerib tänapäevalgi ja kannab nime Los Almose riiklik laboratoorium. See laboratoorium asutatigi eraldi Manhattani
Nõukogude aeg: Eesti Vabariigi taastamine ENSV sõjajärgsed aastad: poliitilised olud ja massirepressioonid 1944- inkorporeeriti Eesti taas NSV Liidu koosseisu, ametliku nimega Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (poliitiliselt korralduselt totalitaarne) Nõukogulik võimustruktuur.Nõukogude võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga.Punaarmee järel tulid operatiivgrupid-uue võimu esimesed taastajad kohtadel.Eesti NSV kõrgemad võimuorganid koodusid Võrru kuna Tallinn oli veel sakslaste käes.Sept-okt viidi need üle Tallinna ning uus võim kehtestas kontrolli kogu Mandri-Eesti üle(saartel käisid veel lahingud). Eesti NSV võimustruktuur oli analoogiline NSV Liidu omadega.Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil,mis allus täielikult Moskvale. Eestimaa Kommunistliku Partei(EKP).Parteis oli 1951a juba 18500liiget,neist alla poole eestlased. Parteikaadrit iseloomustas madal haridustase.EKP-d juhtis sisuliselt 1941a-st(pärast