Geneetiline kood on kattumatu (ükski mRNA nukleotiid ei kuulu samaaegselt kahe kõrvuti asetseva koodoni koosseisu). Aluste järjestust loetakse fikseeritud lähtepunktist ning see on pidev. Kood on degeneratiivne. Geneetilise koodi iseärasused. Kõik koodonid omavad tähendust. Koodonid on ühetähenduslikud. Koodonid on degenereerunud (v.a Trp ja Met, kodeerib iga aminohapet 2 või enam koodonit). Geneetiline kood on universaalne (koodonkasutus on üldjoontes sama kõigis organismides). Kui koodoni 2. alus on pürimidiin, siis harilikult vastab sellele mittepolaarne aminohape. Kui koodoni 2. alus on puriin, siis kodeerib ta polaarset või laetud aminohapet. 2. Aminohapete aktiveerimine valgu sünteesiks. mRNA koodoni ja tRNA antikoodoni aluste paardumine toob vajaliku aminohappe ribosoomi juurde. Aminoatsüül-tRNA süntetaasid täidavad kahte ülesannet nad aktiveerivad aminohapped
• Osadel koodonitel – duonitel – võib olla kaks tähendust, üks seotud valgu järjestusega ja teine seotud geeniregulatsiooniga. 15% inimese koodonitest on dual- use koodonit ehk duonid. Duonid määratlevad samaaegselt aminohappeid ja transkriptsioonifaktorite äratundmissaite. Duonid on väga konserveerunud ja on kujundanud valkude evolutsiooni. Duonite puhul aminohapete jaoks alternatiivsete koodonite kasutamine ei ole juhuslik ja kallutatud. Koodonkasutus sõltub parima sobivusega transkriptsioonifaktorit siduvast motiivist. • Meioosi ‘eesmärgid’ võrreldes mitoosiga • Meioosi eesmärgiks on segada ja kokkupanna kahe vahema genoomi variandid ja toota varieeruvust järgjaste hulgas. Mitoosi eesmärgiks on toota 2 tütarrakku, millel on täpselt sama genoom kui vanemrakul. • • Rekombinatsioon: meiootiline ristsiire ja geenikonversioon, mehhanismid, tagajärjed; geenikonversiooni toimumise eeldused ja
Mõningatel juhtudel võib ribosoom jätta mRNA-st transleerimata mitukümmend nukleotiidi. Sellist programmeeritud ribosoomide "hüppamist" translatsioonil on kirjeldatud näiteks T4 faagi topoisomeraasi subühiku gp60 translatsioonil, kus koodonid 46 ja 47 on teineteisest eraldatud 50 nukleotiidiga. Arvatakse, et ribosoomi hüppamist põhjustab koodonite vaheala baasil moodustuv sekundaarstruktuur. Koodonkasutus Sama aminohapet kodeeriva koodoni kolmas nukleotiid on (v. a. Met ja Trp puhul) varieeruv. Osa koodoneid on haruldasemad kui teised. Vastavalt sellele on rakus erineval hulgal ka neile koodonitele antikoodoneid kandvaid tRNA molekule. Kui bakteri genoom on G + C-rikas, esineb sagedamini G + C- rikkamaid koodoneid, A + T-rikka genoomi puhul aga jälle harvamini. Mõned geenid, mille ekspressioonitase on rakus madal, sisaldavad sagedamini haruldasi koodoneid kui need, mille
annaabi.ee 
