Tinglikult seetõttu, et 2D-koodide puhul ei räägi me tegelikult vöötkoodist selle otseses tähenduses ja vormis, kuigi sisu ja eesmärk on samad. Vöötkood Lineaarsed vöötkoodid Lineaarsete koodide all tunneme tavapäraseid vöötkoode, mis moodustuvad triipudest ning triipude vahelisest alast, mis mõlemad sisaldavad kodeeritud andmeid. See on koodipilt, mis on meie nägemusse juurdunud suuresti läbi kaubanduse. Eeliseks on see, et tuntumad kooditüübid on laialt levinud ning nad on kõikide lugemisseadmete poolt loetavad. Seega saab nende kasutamisel eeldada, et koodi lugemine on võimalik erinevates tarneahela etappides. Puuduseks on vähene andmete mahutavus. Suure andmemahu kodeerimise piiranguid on palju - markeeritava pakendi suurus, kasutatava etiketi suurus, lugemisseadme tehnilised võimalused jne.
Tavaliselt kaasneb sellele saadetiste, pakkeühikute või kaubaartiklite sorteerimine. (lühike tarneaeg, lao ja säilituskulude minimeerimine, mastaabisäästu efekt). 44. Mis vahe on ühe- (1D) ja kahemõõtmelistel (2D) vöötkoodidel? 1D Ühemõõtmelised e lineaarsete koodide all tunneme tavapäraseid vöötkoode, mis moodustuvad triipudest ning triipude vahelisest alast, mis mõlemad sisaldavad kodeeritud andmeid. See on koodipilt, mis on meie nägemusse juurdunud suuresti läbi kaubanduse. 2D koodid jagunevad omakorda reakoodideks ning maatrikskoodideks. Reakoodid moodustuvad tavapärastest lineaarsetest vöötkoodidest, mis on tõstetud üksteise peale. Nende koodide lugemine toimubki rida-realt. 45. Mis on automaatne andmetuvastus (auto ID)? Auto ID on objektide automaatse tuvastamise, nende kohta andmete kogumise ja