isoleutsiinile. Teine erand on trüptofaani (Trp) tRNA, millel samuti antikoodoni esimeses positsioonis C. Siiski toimub trüptofaani lülitamine tema koodonile (UGG) lähedase, stop-koodoni (UGA) kohal suurema sagedusega kui teiste stop-koodonite kohale aminohappe lülitumine. Sellist nähtust kus koodonit transleeritakse valesti tuntakse valelugemisemise (miscoding, misreading ingl.k.) nime all. Koodon- antikoodon paardumist kirjeldavad "koodilugemise reeglid", mis seavad vastavusse tRNA antikoodoneis sageli esinevad modifitseeritud nukleosiidid vastavate koodonitega. Näiteks ei paardu tio-uridiin millegagi peale adeniini, mitokondrites ja mükoplasmades aga suudab harilik U antikoodoni esimeses positsioonis dekodeerida kõiki nelja koodoniperekonna liiget st. olenemata koodoni kolmandast tähest nn. "neljane wobble". Koodilugemise reeglid on täpsemalt kirjeldatud peatüki lõpus antud viites (Osawa, et al., 1992).
oluliseks abimeeteks valgusünteesi molekulaarsete mehhanismide väljaselgitamisel ja neid kasutatakse valgusünteesi uurimisel ka praegu. tRNA sidumist ja koodoni äratundmist (koodon-antikoodon interaktsiooni) mõjutavad rohud: aminoglükosiidid – streptomütsiin, neomütsiin, kanamütsiin, gentamütsiin, kasugamütsiin), inhibeerivad aa-tRNA seondumist ribosoomi A saiti ja koodon- antikoodon äratundmist. Streptomütsiin – on tuntud omaduste poolest indutseerida koodilugemise vigu st valede AH lülitumist valkudesse. Tema juuresolekul võib vigade sagedus kasvada 50 korda (normaalselt teevad bakteri ribosoomid ühe vea 10 000 õigesti lülitatud AH kohta). Valesti sünteesitud valgud ei suuda rakus täita vajalikke funktsioone ja kutsuvad esile proteaaside aktiviseerimise. Selle tulemusena peatub valgusüntees ja raku kasv ning lõpuks järgneb raku surm. Peale valelugemise vigade indutseerib