inkorporeerimisel akte ei muudeta ega täiendata; 2) kodifitseerimine paljude üksikute normide või aktide kogumine mingi õigusharu ulatuses. Näiteks koondab kriminaalkoodeks kõiki kriminaalõigust reguleerivaid sätteid. Kodifitseerimisel kõrvaldatakse kõik erinevused ja vatuolud eri aktide vahel ja antakse neile ühtne hinnang. Sageli saab sellest hinnangust uus ÕLA, millel on seaduse jõud. Tihti kehtestatakse see seadusega ning nii tekib uus akt. Koodeksitel on kindel struktuur, mille suurimaks jaotuseks on üld-ja eriosa, väikseimaks aga punkt. 31 Kasutatud kirjandus: 1) "Riik ja õigus" Jüri Liventaal. Tln. 1999 2) The Sources of English Law" Tln. 1998 3) "Õiguse entsüklopeedia" Raul Narits, Tln. 1995 4) "Eesti konstitutsiooniõigusest", Kalle Merusk, Raul Narits,Tln 1998 Teema: Õiguse realiseerimine 1. Õiguse realiseerimise vormid 1.1 Õiguse järgimine (täitmne) 1
Varem oli koodeksi ja valitseja persooni vahel side selge (nt Hammurapi koodeks), hiljem hakkab see aga hägustuma- see ongi iseloomulik kaasaegsetele koodeksitele. Eestis on karistusseadustik ehtne õigusreformi näide (varem oli kriminaal koodeks). Neid näiteid on Eestis veel. Loomuõiguslikul perioodil (18.-19. saj) mõistetakse koodekseid kui õigussreformi teostamise vahendeid (19. saj see eesmärk ei teostu enam eriti hästi) Erinevatel perioodidel on koodeksitel erinevad ülesanded. Preisi üldine maaõigus: Miks hakati oma õigust kodifitseerima? 1. Et oleks ühtne õigus; 2. Arusaadav kõigile (saksa keeles); 3. Et olla riik. Öeldakse, et Preisi riigi lõid ametnikud. Määrused olid ühtsed kõigi jaoks. Ajendiks, miks Preisi üldine maaõigus loodi oli: mingi mölder Arnold oli kohtus käinud oma maahärraga (veskile ei olnud vett), käis läbi mitu instantsi ja lõpuks pöördub kuninga poole ja
annaabi.ee 
