Mööda ei saa siiski tõsiasjast, et kirjas White`le, kirjutatud 24. novembril 1953, räägib Jung ,,väikesest peost", mida peeti temanimelises instituudis Zürichis, kui keegi helde annetaja kinkis neile Nag-Hammadi gnostilise koodeksi. Tegemist on gnostilise papüürusega kopti keeles, mis leiti 1945. aastal Nag-Hammadi küla lähistelt Ülem-Egiptusest. Kokku avastati 52 traktaati ning 12 raamatut, millest enamik esindavad gnostilisi mõttevoole. Viieosaline Codex I on praegu tuntud Jungi koodeksina. (LAMMERS&CUNNINGHAM 2008:223) Vaatlemaks seda, kas on alust Jungi liigitamisel uusgnostitsistide hulka, tuleb kõigepealt iseloomustada mõningaid gnostilise maailmavaate põhijooni. Gnoosis tähendab kreeka keeles ,,tunnetust" ja ,,teadmist". Kui klassikalises kreeka filosoofias tähendab gnoosis üldiselt ratsionaalset tunnetust maailma ja iseenese kohta, siis gnostitsistide enda keelekasutuses peetakse selle all silmas eelkõige ülemeelelist jumalakaemust.
Majanduslikud ja sotsiaalsed muutused sundisid 1904-1911 ja teist korda pärast MS II uut koodeksit välja töötama, mis aga kukkusid läbi. Kindlustuslepingud, tööõigus jt, seisavad väljaspool CC iseseisvate statuutidena, mis omakorda võidakse koodeksis kokku koguda (Code de la consommation) Suured osad koodeksist on reformitud. Pealegi on alates 20. sajandist kohtuotsustega palju õigust loodud (nt. loonud alusetu rikastumise ja vastutuse põhimõtted). Niisiis on koodeks koodeksina kehtivust kaotamas, järjest enam on tähtsust kohtute loodud õigusel CC kehtis: Prantsusmaa, Luxemburg, Belgia, Lõuna-Ameerika, kolooniad Aasias ja Aafrikas, Madalamaad. Koodeks levis niivõrd laialt, sest seadus kuulutas valgustuse sotsiaalset ideestikku ja majanduslikku liberaalsust, ja Napoleon kehtestas vallutatud alatel koheselt CC. Aleksander I ajal ebaõnnestus koodeksi Venemaale retsipeerimine. Speranski, Aleksander I peanõunik, kes seda soovitas, sattus põlu alla
annaabi.ee 
