Jäätekkeliste kõrguvate pinnavormide vahele või lähedusse jäävad kulutusnõud (ovaalsed v piklikud enamvähem suletud nõud, mida jää on liikude süvendanud) ja vagumused(piekmad ja avatud otsetga orulaadsed pinnavormid ( näiteks Võrtsjärv ja Peipis nõgu). Ulatuslikel aladel kujundas liustik moreenitasandikud. Mitmekesiseid setteid ja pinnavorme kujundas liustiku sulamisvesi, mis voolas nii liustiku all, peal kui ka liustiku sees olnud koobastikes. Palju erikujulisi liivast ja kruusast, harvem savikatest setetest koosnevad mõhnad. Hilisjääaja kliima ei olnud kiita Liustiku taandumist nim. hilisjääajaks e hilisglatsiaaliks. Esmalt oli kliima väga karm, arktiline, seejärel lähisarktiline. Eristatakse kolme faasi: vara, kesk ja hilist. Hilisjääaeg oli tundra ilmeline ja esimesed taime pidid olema kohastunud madala temperatuuriga, tugeva tuule, jaheda
IQ = (vaimne vanus / eluvanus) * 100 · Üle 140 tippandekus · 90-110 keskmine · 75-90 madal · 50-75 debiilsus · 20-50 imbetsill · alla 20 idiootsus Gardneri intelligentsuse teooria 1. Keeleline intelligentsus kirjandite kirjutamine, võõrkeelte õppimine, suhtlemine. 2. Loogilis-matemaatiline probleemide lahendamine, matemaatika, füüsika ülesanded. 3. Ruumialane geomeetriliste kujunditega ülesanded, koobastikes ja käikudes orienteerumine, labürintülesanded. 4. Kehalis-kinesteetiline korvpall, tantsimine, iluvõimlemine. 5. Muusikaline rütmitunnetus, komponeerimine, laulmine. 6. Personaalne intelligentsus a) isikute vaheline grupis töötamine, firma juhtimine, sõprade lepitamine. b) isikusisene personaalne, enda emotsioonide hindamine, vajaduste hindamine, nõrkade, tugevate külgede tunnetamine. Motivatsioon ja vajadused
annaabi.ee 
