Õige varsti hakati ehitama ka päikese käes kuivanud savitellistest nelinurkse põhiplaaniga hooneid. Kui kogukondade vastastikused rünnakud uute alade pärast sagenesid, hakati asumeid piirama taradega ning tekkisid kindlustatud asulad. Tänapäevani on mõned neist säilinud ja enamik neist pärinevad keskmisest ja nooremast kiviajast. Oletades, et peres oli 8-10 liiget, peetakse ühe küla elanike arvuks 800-1000. Eelpoolöeldutele lisaks eksisteerisid ka koobasasulad. Neist tuntuim on 10000-8000 eKr Süürias paiknenud Natufi kultuuri asula. Seda kultuuri peetakse Ees-Aasia ja Lähis-Ida varaneoliitiliste kultuuride eelastmeks. [peatükke linnaehituse ajaloost õpik] 5.3 Esimesed linnad Pärast Natufi kultuuri on alust kõneleda juba linnalisest eluviisist ja linnakultuurist, mille üheks tähiseks on kindlasti praeguse Jordaania territooriumil asuv Jeeriko. 1950ndatel tehti kindlaks, et see linn oli üks vanemaid linnu maailmas
Ilmselt kaeti surnud enne augu kinniajamist lilledega. Samuti avastati kokku kasvanud luumurrud mitmete ja mitmete luumurdudega neandertaallane, kes poleks suutnud endale ise toitu hankida ega midagi haigete eest hoolitsemine näitab kokkuhoidvust · Drachenlochi koobas sein orvas, kus 6 koopakaru koljut, mille koonud koopasuu poole pidid valitsema mingisugused usulised kujutelmad · Teshik Tash Lähis-Ida koobasasulad, mille avastasid 1920ndatel Nõukogude arheoloogid, lapseluustik sarvedest panustega KROMANJOONLASED (1868), avastati prantsuse arheoloogide poolt Lartet'st, Crog Magnoni koopast. 5 luustikku. Selle lähedal asub ka Aurignaci koobas, kus veel rohkem taolisi luustikke 17. Pastor tahtis nad matta kirikuaeda! Kromanjoonlaste keskmine pikkus on 187 cm, kolju maht üle 1600 cm3 (mõnel suisa 1900 cm3). Nad elasid 30-40 000 aastat tagasi ehk kromanjoonlased ja
annaabi.ee 
