Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"koobaltist" - 5 õppematerjali

Raud-nikkel-koobalt
14
doc

Raud, nikkel, koobalt

Raud. Fe. Ferrum Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Omadustelt on raud metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm 3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul nelja kristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on inimesele tuntud väga ammu. Oli ju pärast pronksiaega rauaaeg, mis Eestiski algas juba e. m. a. Metallidest on levikult raud teisel kohal pärast alumiiniumi, kuid toodangult esikohal, sest on kõige kättesaadavam metall. Rauda leidub taimedes ja inimeses. Inimese veres oleva hemoglobiini keskmeks on raua aatom, mis seobki hapniku, mille veri organismi laiali kannab. Nii vee...

Keemia → Keemia
55 allalaadimist
Norilski keskkonnasaaste
11
docx

Norilski keskkonnasaaste

Samal ajal on Norilsk paraku ka maailma suurim happevihma ,,tootja". Nõukogude ajal oli Norilsk suletud linn, kuna seal olid kontinentidevahelised ballistilised raketid ja nüüd püüab Venemaa seda linna maailma eest varjus hoida saastatuse tõttu. 1. Norilski Nikkel 1.1. Üldandmed ,,Norilski Nikkel on Venemaa mäetööstus- ja metallurgiaettevõte, maailma juhtiv nikli- ja pallaadiumitootja. Ettevõte toodab viiendiku maailma niklist ja enam kui kümnendiku koobaltist. Venemaa niklist toodab Nikel 96%, koobaltist 95%, vasest 55%. 25,3% ettevõtte aktsiatest kuulub Vladimir Potaninile, 25% + 2 Rusalile." (Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia). ,,Norilski Niklile kuuluvad kõik ümbruskonna sulatustehased ja väärtuslikke metallimaake sisaldavad kaevandused. Kõige suurem sulatustehas kannab nime ,,Lootus". See ehitati 1970. aastatel ja on kõigist sealsetest tehastest kõige moodsam. Vanimad tehased ehitasid 1930

Bioloogia → Bioloogia
6 allalaadimist
Raud-koobalt-nikkel
11
rtf

Raud, koobalt, nikkel

· füüsikalised omadused · keemilised omadused · ühendid · toimed inimorganismile · huvitavaid fakte 2. Koobalt · ajalugu · aatomi ehitus · füüsikalised omadused · keemilised omadused · ühendid · toimed inimorganismile · huvitavaid fakte 3. Nikkel · ajalugu · aatomi ehitus · füüsikalised omadused · keemilised omadused · ühendid · toimed inimorganismile · huvitavaid fakte 4. Nikkel ja Koobalt 5. Kokkuvõte rauast, niklist ja koobaltist 6. Kasutatud kirjandus Raud: ajalugu: Rauda tunneb inimkond juba eelajaloolisest ajast. Rauda saadi Väike-Aasiast ja Musta mere kaugrannikul elanud halübidelt. Arvatakse, et halübid leiutasid raua tootmise. Kreekakeelne sõna chalyps on tuletatud selle rahva nimetusest ja see tähendab terast. Rauda kui relvametalli on seostatud roomlaste sõjajumal Marsiga ja taevakehaga Marss. Raud on maakoores levimuselt 4. kohal. Rauda tunti juba XI sajandil eKr

Keemia → Keemia
26 allalaadimist
Lõikeinstrumendid puidu masintöötlemisel
19
docx

Lõikeinstrumendid puidu masintöötlemisel

Kõvasulamid  Kõvasulamid ( ka kermised ) kujutavad endast raskeltsulavaid, kõrgemdatud kõvadusega kulumiskindlaid materjale, mis ei sisalda rauda  Kõvasulamite tähisteks rahvusvaheliselt HM või HW Kõvasulameid jaotatakse kaheks :  Metallkeraamilised kõvasulamid  Valatavad kõvasulamid . Metallkeraamilised kõvasulamid  Koosenvad enamasti kahest komponendist :  Volframkarbiid ( WC) – suure kõvadusega ja kulumiskindlusega  Koobaltist (Co) – seob sideainena volframkarbiidi kristallid ja annab materjalile sitkuse .  Omadused :  VÄGA SUUR KÕVADUS (hrc 85…90)  Suur kulumiskindlus (tööiga teritusest terituseni on 30… 50 korda pikem kui kiirlõiketerastel)  Suur temperatuurikindlus ( 800.900 ’ C)  Puuduseks on suur haprus  Seetõttu on kõvasulammaterjalist (HW) tera teritusnurk 40…50 ’

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
25 allalaadimist
Referaat-Heli edastus ja taasesitus
10
doc

Referaat "Heli edastus ja taasesitus"

Mähise kuju on erinevatel tootjatel erinev, tavaliselt kasutatakse ringikujulisi mähiseid, kuid leidub ka ristkülikukujulisi ja kaheksanurkseid. Kujust sõltub mähise pindala. Mähise jaoks on magnetis vastav auk, soon või ava. Mähis ei tohi otseselt magnetiga kokku puutuda. Väike õhuvahe aitab tõsta magnetilisi jõude. Magnetitena kasutati enne 1980. aastat enamasti sulamit alumiiniumist, niklist ja koobaltist (Alnico). Sulam oli küll väga heade magnetiliste omadustega, kuid tootmine oli suhtelist kallis ja magnetilised omadused võisid kaduda kui juhtmed halvasti ühendati. Kaasaegsemates magnetites kasutatakse enamasti ferriite. Vähem on kasutuses haruldased elemendid nagu neodüüm. Haruldastest elementidest koosnevaid magneteid nimetatakse supermagnetiteks. Ferriidid ei ole nii heade magnetiliste omadustega kui Alnico, kuid selle tootmine on oluliselt odavam

Elektroonika → Elektroonika
51 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun