omab ühte andmesisendit ja aadressisisendei ning mitut andmeväljundit. Tööpõhimõte on vastupidine multiplekserile. Konverterid (e D/A ja A/D muundid) Tänapäeval on enamasti vaja analoog konvertida digitaalseks et seda töödelda ja siis tagasi analoogiks. Seega on peamised konverterid on järgmised: 1. D/A konverter (ka D/A muundi) ehk digital analog converter CONS: 1) vaja suur hulk erinevaid täppistakisteid, 2) täpsemate konverterite puhul muutuvad väiksemad bitid mõttetuks, 3) väiksemate bittide takistite takistused lähevad väga suureks. 2. A/D konverter (ka A/D muundi) On enamasti keerulisemad kui D/A konverterid. 1. Selliseid nim otsemuundamisega e rööpkonverteriks. Selle puudused on 1) liiga palju komparaatoreid, mis on kulukas; 2) suure arvu bittide puhul muutub võrdluspinge samm nii väikseks, et tulemust hakkavad moonutama komparaatorite sisendite nihkepinged; 3) ka
ekraanile tooks.
HTML-dokumente vib koostada:
Kirjutada tekstiredaktori abil lhtetekst (koos HTML-koodidega). Soovitatav on
kasutada Notepad-i.
Tekstiredaktoritel (MS Word) on olemas HTML-konverterid, mis vimaldavad
dokumente HTML-kujul salvestada (Save As HTML ...).
Veebiredaktorid (niteks Netscape Composer, Microsoft Frontpage) vimaldavad
HTML-tekstide tegemist ilma HTML-keele koode tundmata.
HTML-koodide tundmine on ka redaktorite ja konverterite kasutamisel siiski
vajalik, kuna see teeb vimalike vigade parandamise tunduvalt lihtsamaks.
HTML-keele elementideks on koodid (tag), mille alusel toimub teksti
ttlemine. Seejuures tuleb kik koodid kirjutada erimrkide < ja > vahele.
Osa koode on paariskoodid, millest esimene <...>mrab mjupiirkonna alguse,
teine aga selle lpu. Lisaks sellele vib mnedes koodides nidata
veel he vi mitu tpsustajat. Tpsustajad eraldatakse koodis thikutega
annaabi.ee 
