kui tiib on esijäseme homoloog). Erandiks on metameersed organismid (taime- lehed!), aga ka näit. hümeeniumielementide esinemine 'kõrgematel' seentel. Homoloogsed organid on sama või sarnase ontogeneesiga. Tuleb aga arvestada, et evolutsioonis võib ontogenees muutuda mitmel viisil: mitte ainult tun- nuste lisandumise teel (Haeckel), vaid ka mitteterminaalse lisandumisega, teatud ontogeneesi etappide kadumisega, asendumisega. Homoloogia kaudseks, kuid heaks kriteeriumiks on konvergentsitest: kui kahel võrreldaval takso- nil esineb mitmeid homoloogseid tunnuseid, võime ka kahtlusaluse homoloogia puhul eeldada homoloogia tõesust. Tõsiseks komistuskiviks süstemaatikule on latentne homoloogia: mõni tun- nus võib olla fülogeneesis mitte kadunud (reversioon), vaid olla mingil geneetilisel põhjusel maha surutud ja võib hiljem kergesti taastuda. 5.2. Tunnuste homoloogia pole nii oluline siis, kui meie ülesanne piir-
funktsioonist ◦ nahkhiire lennus / putuka tiib ◦ taime juur / taime risoom Homoloogia kriteeriumid √ Struktuurikriteerium – sarnasus mitte ainult väliselt, vaid ka siseehituses √ Asendikriteerium – homoloogilised organid asetsevad teiste organite suhtes sarnastes kohtades; homoloogseid organeid ei saa organismil olla mitmes korduses √ Arengu- e. ontogeneesikriteerium – homoloogilised organid on sageli ühesuguse või sarnase ontogeneetilise arenguga √ Konvergentsitest (kaudne krit.) – tuleks uurida paljusid erinevaid tunnuseid; kui võrreldavatel objektidel on mitmed tunnused homoloogsed, siis on suurem tõenäosus, et ka uuritav tunnus on homoloogne Tunnus Tunnus e. atribuut e. deskriptor e. muutuja – organismi või taksoni omadus, mis võimaldab meil isendeid ja taksone iseloomustada, eristada ja identifitseerida Tunnuse seisund – ühe ja sama tunnuse erinevad võimalikud olekud Tunnuste tüübid Kvantitatiivsed e
annaabi.ee 
