konverteerimisele. Teine etapp oli aastatel 1994-1998 (pidi esialgu lõppema 1996.aastal). Selle alguses tegevust Euroopa Rahainstituut (European Monetary Institute EMI) peakorteriga Frankfurdis, mille presidendiks nimetati prantsuse rahandusteadlane Alexandre Lamfalussy. EMI ülesandeks sai EMU kolmanda etapi ettevalmistamine, mis peamiselt tähendas hoolitsemist selle eest, et Euroopa Liidu liikmesriikide rahanduslikud näitajad vastaksid konvergentsikriteeriumitele. Nende saavutamisteks pikendati ka teise etapi kestvust kahe aasta võrra. 1997. aasta Amsterdami lepinguga leppisid Euroopa Liidu liikmesriigid kokku, et kriteeriumide sisu ei ,,pehmendata", seetähendab EMU aluseks jäi konservatiivne raha- ja eelarvepoliitika. Euroopa Ülemkogu kinnitas 1998. aastal need riigid, mis pääsesid EMU kolmandasse etappi ja külmutas valuutade kursid Euroopa valuutaühikuga (European Cyrrency Unit ECU) Kolmas etapp algas 1. jaanuaril 1999
Riigieelarvestrateegia toob ära valitsuse poliitika peamistele eesmärkidele tuginevad eelarvestrateegia prioriteedid ja fiskaalpoliitika eesmärgid. Eelarvestrateegia lisades esitatakse ülevaade valitsemisalade rahastamisest ja peamistest tegevustest ning alates aastast 2007 ka Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise strateegiat. Eesti Vabariigi fiskaalpoliitika on seotud Euroopa Liidu vastava poliitikaga, nimelt allub Eesti Maastrichtis kehtestatud konvergentsikriteeriumitele, mille täitmine oli Rahaliidu liikmeks saamise eelduseks; ning stabiilsuspunktile. Vaatamata astutud sammudele, on Eesti säilitanud Üsna suure Fiskaalpoliitilise autonoomia. Euroopa Liidu struktuurifondide raha aitab märgatavalt kaasa Eesti majanduse Funktsioneerimisele. Struktuurivahendite strateegia on osa riigi eelarvestrateegiast, peamised toetatavad valdkonnad on: põllumajandus, keskkonnahoid, transpordi infrastruktuur, ettevõtlus, haridus, regionaalne ja kohalik areng, teadus- ja
annaabi.ee 
