Oodatav (ennetav) inflatsioon vastab teatud määral eelneva perioodi inflatsioonile ning kajastub pikaajalistes töö- ja finantslepingutes. 2.4. Majanduspoliitiline inflatsioon Põhjuseks on tihti ekspansiivne rahapoliitika, eelarvedefitsiidi finantseerimine. Nt hüperinflatsiooni põhjustab reeglina raha juurdetrükkimine valitsuskulutuste finantseerimiseks. 2.5. Välistest faktoritest tingitud inflatsioon põud, üleujutus, sõda 2.6. `Loomulik inflatsioon' Majanduste konvergentsiga seotud. KOKKUVÕTE Inflatsioon on ühiskondlik probleem, mis põhjustab tulu soovimatu ja ebaõiglase ümberjaotamise. See vähendab säästmishuvi ja majanduslikku efektiivsust ning põhjustab veel teisigi halbu ilminguid. Inflatsioon põhjustab vältimatult poliitilist retoorikat ning tekitab laenamisega seotud eetilisi probleeme. Teatud juhtudel on inflatsioon olnud valitsuse kukkumise põhjuseks. Kuid inflatsioonist vabanemisega seotud kahjud võivad olla sama
Kui riikide säästmismäär, tööjõu kasvutempo või tehnoloogiline areng on erinevad, siis on neil ka erinev tasakaaluline kapitali tase k* ja kogutoodangu tase y* ning riikide majanduskasv on oluliselt erinev. Kui on teada, et riikide A ja B puhul y*B < y*A , siis võib riigi B kasvutempo olla aeglasem kui riigil A, kuigi riigi B kogutoodang per capita on väiksem kui riigil A. Sellisel juhul on tegemist suhtelise konvergentsiga. Suhteliselt ühtlase arengutasemega riikide gruppide eksisteerimine (Euroopa Liit enne laienemist) ja samaaegne püsivalt suur lõhe arenenud riikide ja arengumaade vahel näitab nii absoluutse kui suhtelise konvergentsi eksisteerimist. Mõnede arengumaade puhul on täheldatav nn alaarengu lõksu sattumine: suure sündivuse ja väikeste sissetulekute tõttu investeeritakse vähe, mille tõttu tööjõu kapitalivarustus ja tööviljakus on madalad,
Kui riikide säästmismäär, tööjõu kasvutempo või tehnoloogiline areng on erinevad, siis on neil ka erinev tasakaaluline kapitali tase k* ja kogutoodangu tase y* ning riikide majanduskasv on oluliselt erinev. Kui on teada, et riikide A ja B puhul y*B < y*A , siis võib riigi B kasvutempo olla aeglasem kui riigil A, kuigi riigi B kogutoodang per capita on väiksem kui riigil A. Sellisel juhul on tegemist suhtelise konvergentsiga. Suhteliselt ühtlase arengutasemega riikide gruppide eksisteerimine (Euroopa Liit enne laienemist) ja samaaegne püsivalt suur lõhe arenenud riikide ja arengumaade vahel näitab nii absoluutse kui suhtelise konvergentsi eksisteerimist. Mõnede arengumaade puhul on täheldatav nn alaarengu lõksu sattumine: suure sündivuse ja väikeste sissetulekute tõttu investeeritakse vähe, mille tõttu tööjõu kapitalivarustus ja tööviljakus on madalad,
annaabi.ee 
