Seoses Euroopa Liiduga ühinemisega jõustusid meil ka selle ühenduse keskkonna- ja looduskaitset puudutavad direktiivid nagu Veepoliitika raamdirektiiv, Loodusdirektiiv ja Linnudirektiiv. Lisaks Rio konventsioonidele on Eesti osaline paljudes teisteski keskkkona- ja looduskaitsealastes rahvusvahelistes lepetes, mis käsitlevad natuke kitsamaid valdkondi, kuid aitavad lõppkokkuvõttes kaasa ka bioloogilise mitmekesisuse konventsooni eesmärkide saavutamisele. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga otsesemalt seotud lepped on näiteks Euroopa põlislooduse ja liikide kaitset käsitlev Berni konventsioon, haruldaste ja ohustatud liikidega kauplemist reguleeriv Washingtoni konventsioon, rahvusvahelise tähtsusega märgalade kaitseks sõlmitud Ramsari konventsioon, rändliikide, eriti rändlindude kaitset käsitlev Bonni konventsioon ja Läänemere kaitsele pühendatud Helsingi konventsioon
Tahtlus on kavatsetuse, otsese või kaudse tahtluse vormis, ettevaatamatus hooletuse või kergemeelsuse vormis. Seaduses võib olla ette nähtud ka motiiv või eesmärk. Siis peab olema ka see olemas, kui seadus räägib motiivist või eesmärgist või muust koosseisu subjektiivsest tunnusest. b. Õigusvastasus see on selline süütegu, mis vastab süüteo koosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud karistusseadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsooni või rahvusvahelise tavaga. Õigusvastatus see ongi süüteo koosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõiglus. Õigusvastasust välistavad asjaolud (leiame karistusseadustikust): 1. Hädakaitse olukord, kui isik tõrjub õigusvastast rünnet kahjustades ründaja õigushüvesid, kuid ta ei ületa hädakaitse piire. 2. Hädaseisund olukord, kui isik paneb toime teo, et kõrvaldada ohtu enda või teise isiku õigushüvedele