b) keskaja Euroopas; c) XIX sajandil (võrdlev-ajalooline keeleteadus, von Humboldt, noorgrammatikud) d) XX sajandil (strukturalism - Saussure) a)Platon: Kas keel vastab maailmale (physei) või keel on kokkulepete tulemus (nomo). Platon (u 400 eKr) arutles oma kuulsas dialoogis Kratylos mõnede keeleteaduslike probleemide üle, käsitledes näiteks keelelise sümboli teket, konventsionaalsust ja tähendusi. Platon pani alguse sõnaliikide teooriale. Aristoteles on alguse pannud kõikidele teadustele, mis meil tänapäeval on. Eriti loogika, poeetika, retoorika. Aristoteles (384-322 eKr) lõi peaaegu ammendava sõnaliikide ja lauseliikmete mõistestiku. "kuna keel järgib mõisteid, peab ta mingis mõttes olema universaalne" Lause põhikuju: X=Y Näit. Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv, st et iga lauset on võimalik väljendada erinevalt.
edasi areneb planeerimisoskuseks. Arengu alguses on mõtlemise liik kaemuslik - praktiline st lapsed mõtlevad tegutsedes (taju baasil, esimesed 5 eluaastat). Edasi arenedes on mõtlemise liik kaemuslik-kujundiline, see võimaldab mõelda mälupiltide alusel (mälu baasil, 5-12/14 aastat). Siis edasi on mõtlemise liik verbaalne st mõtleme sõnade abil asjadest, millest on raske taju baasil mõelda, nt kosmos, molekulid jne. Kõne areng - Mõistab, siis produtseerib - Mõistab konventsionaalsust õpitakse ära, et sõnal on tähendus. Nihe toimub 4 eluaasta kandis. - Avastab reeglid sõnade ja lausete moodustamiseks, koolieas õpetatakse seda eksplitsiitselt. - Kujuneb sisekõne iseendaga arutlemine, kujuneb väliskõnele toetudes 5 eluaasta paiku. - Sõnavaras: alguses nimisõnad ja tegusõnad, siis omadussõnad, asesõnad - Enne suuline, siis kirjalik kõne. Kirjalikku kõne tuleb õpetada. NB! Lapse käitumist reguleerib suuresti kõne
annaabi.ee 
